Veganlus ei ole pelgalt toitumiskava, see on püüdlus vägivallatuma elu poole kõigis oma tegudes, sealhulgas ka ilutoodete valikus.

Loomasõbraliku ilu teemadel jagasid mõtteid Loomade Hääle podcastis Grete Millner loomade eestkoste organisatsiooni Loomus loomasõbraliku ilu ehk LILU töörühmast ning Maris Millner puhastus- ja kosmeetikatoodete firmast Chemi-Pharm.


Kust tulevad koostisained?


Koroona aeg on esile kergitanud küsimuse, millest koosnevad desovahendid ning kas ka sealt midagi loomset leida võib. Desovahendite põhiline toimeaine on alkohol, millele on lisatud nahka hoidvaid ja pehmendavaid komponente. Kõik need on kas taimset või sünteetilist päritolu ega ole saadud loomsest toormest.


Kosmeetika maailmas on loomsed saadused paraku siiski laialt levinud.

"Kosmeetikat kasutavad naised oma ilurituaalides juba väga-väga vanast ajast ja eks vanasti, kui teadus ei olnud nii palju arenenud, oli lihtsam saada neid niisutavaid ja pehmendavaid koostisosi loomadest,” selgitas Maris. “Kuid teaduse arenedes ja järjest rohkem ka tarbijate teadlikkuse kasvades vahetatakse loomsed koostisosad järjest enam taimsete või ka sünteetiliste vastu välja. Tulevikus, ma arvan, loomsed koostisosad lõpuks kaovad, sest me liigume järjest rohkem vegan ja loodusliku kosmeetika poole.”


Juba praegu on paljusid loomse algupäraga saaduseid, näiteks skvalaani ja hüaluroonhapet ning isegi siidi ja kreatiini, võimalik ka laboris toota. Kui tarbija soovib aga teada, millist päritolu koostisosi toodetes kasutatud on, ei jää muud üle, kui küsimusega tootja poole pöörduda: toote hind ega koostisainete nimekiri selle kohta enamasti infot ei anna. Õnneks on tootjad aga ise viimasel ajal hakanud taimset päritolu toodetele veganmärgiseid lisama.


Loomkatsetel on aeg jääda minevikku


Kosmeetika teine tume tahk on seotud loomkatsetega. Euroopa Liidus on alates 2013. aastast on keelatud nii kosmeetika loomade peal testimine kui ka loomade peal testitud toodete müük. Küll aga võib katsetamiseks kasutada surnud loomade kehaosi. Näiteks kontrollitakse loomade silmade abil ega kõnealune koostisosa inimesele silmadele ärritust ei põhjusta.


Viimastel nädalatel on loomkatsete teema rohkem päevakorda tõusnud, kuna Euroopa Kemikaaliamet (ECHA) soovib uusi loomkatseid koostisosadega, mida tarbijad on juba aastaid ohutult kasutanud. Julmusevaba kosmeetika kaitseks on loodud ka Euroopa kodanikualgatus, millele oodatakse allkirju üle Euroopa.


Alternatiivsete testimisvõimaluste leidmisesse on investeeritud suuri summasid, kuna ohutushinnanguta tooteid müüa ei lubata. Juba praegu on võimalik kasutada kunstlikku nahka, mille reaktsioonid matkivad inimese naha käitumist. Selle naha koostist muutes saab jäljendada erinevaid nahatüüpe ja vanuseid. Samuti saab nahale UV-kiirguse mõju uurimiseks melaniini lisada.


Uue toote loomisel võetakse esmalt ette kasutatud komponentidega varem tehtud katsetuste tulemused. Kui sellised uuringud on avalikult kättesaadavad, pole kõiki osiseid nullist läbi testida tarvis.


Vaid komponentide testimisest siiski ei piisa: vaja on ka uurida, kuidas lõpptoode tervikuna käitub. Näiteks on oluline testida toote säilivust. Selleks külvatakse tootesse baktereid ning vaadatakse, kas tootes sisalduvad konservandid suudavad nende vohamist takistada. Eraldi tuleb uurida ka stabiilsust ehk vaadata, et kreemid kihistuma ei hakkaks. Kõige lõpuks leitakse inimestest testrühm ning viiakse läbi dermatoloogilised katsed tagamaks, et toode ei tekita ärritust ega allergiat. Loomulikult tuleb testida ka funktsionaalsust: kas kreemil ikka on soovitud niisutav toime ning kui hästi ja kui sügavalt see töötab.


Kuigi möödanikus on oluline osa ilutoodetest valminud loomsest toormest, on jätkuvad arengud loodusteadustes leidnud rohkelt võimalusi loomsetest koostisainetest ning loomkatsetest loobumiseks. Jätkugu see trend ka edaspidi, kuni kogu kosmeetika maailm on teiste elavate olendite ärakasutamise paradigma täielikult selja taha jätnud.


Kuula kogu vestlust Grete ja Marisega.

Sarnased artiklid