Värskest aruandest selgub, et arvukusega uhkeldavad ennekõike metssead ja kährikud. Kosuma on hakanud ka paari aasta taguste lumerohkete talvede käes kannatada saanud metskitse asurkond. Veel on tõusnud tuhkru, mägra, hall- ja valgejäneste arvukus. Aasta uustulnuk-uluk Eestis on šaakal.

Soovitud languses püsib põtrade ning saari asustavate punahirvede arvukus, kuid selle kiirust tuleb vähendada, et vältida asurkondade jätkusuutlikkuse ohtusattumist. 2013. aasta looma tiitliga pärjatud hundi arvukus on kerges langustrendis, olles madalam kui 2012. aastal. Nende pesakondade arv võiks lähiaastail jääda 20 piirimaile. Langustrendi on täheldatud ka karu arvukuses, mistõttu peaks küttima eelmise aastaga sarnases tagasihoidlikus mahus.

Suurkiskja ilvese arvukus on aga tugevamalt langenud. Seetõttu võiks ilvest eeloleval hooajal üldse mitte küttida või siis küttida vaid eelmise aastaga sarnases väga väikeses mahus.

Tänavusest aruandest joonistub selgelt välja soovitus küttida ulukeid sellises soolis-vanuselises vahekorras, mis säilitaks asurkonna struktuuri võimalikult lähedasena looduslikule. Selle hõlbustamiseks tuleks moodustada jahipiirkondade grupid, mida edaspidi võiks vaadelda kui ohjamispiirkondi. Ettepanek puudutab esmalt küll põtra, kuid on rakendatav ka teiste liikide puhul.

Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2014 on täismahus loetav siin.