13. - 15. augustini toimus Viitnal SA Eesti Teadusagentuuri poolt korraldatud iga-aastane Õpilaste Teadusliku Ühingu Viitnalaager.

Õpilaste Teaduslik Ühing (ÕTU) on lüli andekate noorte ja teadlaste vahel. Õpilaste Teaduslik Ühing aitab andekal noorel leida vastava ala juhendaja, kes aitaks noorel uurida vastavat ainevaldkonda ja leida vastused oma küsimustele. Samuti on ÕTU klubi, kus sarnaste huvidega õppurid kohtuda saavad. Laager toimub juba mitmeid aastaid.

Kohale tuli sel aastal inimesi üle kogu Eesti. Igal aastal on laagril kindel teema, millest kõik kohale kutsutud lektorid räägivad oma eriala vaatepunktist. 2017. aasta teema oli „Lõpmatus ja lõplikkus teaduses”. Sellel aastal oli kohale kutsutud üheksa lektorit: Peeter Lorents (matemaatika), Priit Raspel (infotehnoloogia), Mari-Anne Meister (inseneeria), Laur Järv (füüsika), Toomas Kaevand (keemia), akadeemik Raivo Vilu, akadeemik Jüri Allik (psühholoogia), Enn Kasak (filosoofia), Peeter Espak (teoloogia).

Tallinnast tulijaid tõid pühapäeval laagrisse kohale kaks bussi. Laagris osalesid väga erinevas vanuses noored – alustades põhikooli õpilastest ning lõpetades ülikoolide teise kursuse tudengitega. Viitnale jõudes jaguneti nelja- kuni viiekohalistesse tubadesse. Elamistingimused olid väga head, toad soojad ja kõik pesemisvõimalused olemas. Loodus ümberringi oli tohutult ilus.

Tubadesse sisse seatud ja lõunasöök söödud, algas töö, nagu Peeter Lorents tavatseb loenguid kutsuda. Kõik ettekanded toimusid õues nagu alati, suures kinnises telgis. Loengud algasid traditsiooniliselt Lorentsi avakõnega, kus ta tervitas meid kui oma kolleege, ning rääkis üle laagri tavad ja reeglid. Mainitud sai ka niinimetatud „Lorentsi kell”, mille järgi kõik igapäevaselt oma aega arvestama pidid.

Avakõne peetud, seega töö võis alata. Iga loeng kestis poolteist tundi, millest viimased 15 minutit pühendati auditooriumi küsimustele. Loengute vahel oli ka 15-minutilised pausid. Kahjuks esimesel päeval ilmaga ei vedanud, sest iga natukese aja tagant sadas hoovihma. Oli hea, et katus oli pea kohal.

Esimese esinejana astuski kõnepulti Peeter Lorents ise. Tema käsitles teemat matemaatilises võtmes, rääkides erinevatest arvudest ja hulkadest. Samuti mainis ta olemasolevaid lõpmatuse liike. Loengus oli oma osa akadeemilistel naljadel, mis tegid ettekande publiku jaoks veelgi kaasahaaravamaks. Matemaatiku järel oli järg Priit Raspli käes, kes valgustas kuulajaskonda laagri teemat infotehnoloogia vaatepunktist.

Loeng läbi, algas õhtusöök. Õhtusöögiks anti meile aega 45 minutit. Pärast õhtusööki toimus päeva viimane loeng, kus esinejaks oli Mari-Anne Meister, kes avardas kõigi silmaringi inseneeria alal. Ta kaasas oma loengusse väga tihti publikut, tekitades arutelusid erinevates inseneeria aspektides.

Loengud kuulatud, algas kella üheksast vaba aeg. Vaba aega võis sisustada, kuidas ise tahtsid. Oli võimalus veeta aega sisehoones nimega „Suur saun”. Seal sai grillida omale snäkke ja juua teed või kohvi. Samas võis ka istuda ilusa ilmaga järve kaldal ja nautida vaikset suveõhtut. Kes tahtis, sai käia saunas ja ujumas. Ujumas käisid päris paljud. Kindlat öörahu selles laagris ei ole, seega võis istuda üleval kas või järgmise päeva hommikusöögini. Seda võimalust muidugi keegi ei kasutanud, kuna muidu oleks järgmine päev möödunud loengutes magades.

Hommikuti äratust ei olnud, peaasi, et jõuaksid kolmveerand 9-ks hommikusöögile. Päeva esimene loeng algas kl 9:30. Loenguterütmi viis auditooriumi Laur Järv, kes tutvustas „Lõpmatut ja lõplikkust teaduses” füüsika valdkonnas. Oma loengus rääkis ta mitmetest füüsika seadustest ja lahendas läbi mitmeid matemaatilisi ülesandeid. Pärast teda astus publiku ette Toomas Kaevand, kelle loeng oli ka väga huvitav. Keemia loeng oli kõigile selge ja arusaadav, kuna Toomas Kaevand seletas teemaliselt lahti keemia põhialused tutvustades, mis on üldse keemia ja millised aineosakesed on üldse olemas.

Keemia ettekande järel oli käes lõunasöögi aeg. Kõhud täis, tehti väike paus loengutesse ning laagrilised sõidutati kahe bussiga Palmse mõisa. Mõisas kutsuti meid sisse ja tehti lühike tunniajane giidiga ekskursioon, kus räägiti mõisa ajaloost ja seal kunagi elanud tähtsatest isikutest.

Mõis oli sees väga heas seisukorras ja kogu mööbel oli väga rariteetne ning seetõttu luges giid meile ka sõnad peale, et me igaks juhuks midagi väga ei puutuks. Hoones saime tutvust teha ka haruldase muusikainstrumendiga, milleks oli orkestrioola, millega ühe loo mängimise eest pidi kunagi suure raha välja käima.

Ekskursiooni järel anti meile natukene vaba aega, et hoone ümbrusega tutvuda või nautida sooja ja päikselist suveilma. Kes soovis, sai ka lasta ennast hobukaarikuga sõidutada. Seejärel toodi meid tagasi laagriplatsile ja loengud said jätkuda.

Loengujärg oli jõudnud bioloogiat tuvustava akadeemik Richard Villemsini. Villems oli väga muhe lektor, kes ei kohkunud tagasi ka iga natukese aja tagant mõne akadeemilise nalja oma loengule vahele visata. Tema ettekanne oli väga suuresti suunatud geenide teemale. Pärast õhtusööki lõpetas õhtut akadeemik Jüri Allik loeng psühholoogia teemal. Tema loengut oli väga põnev kuulata.

Kella üheksast oli laagri ametlik osa läbi ja tahtmise korral sai jätkata akadeemilisi arutelusid lektoritega juba mitteametlikult või leida omale mõni muu tegevus. Mina käisin vabal ajal tavaliselt saunas ja hiljem nautisin vaikset sooja suveõhtut järve ääres teed juues ja tuttavatega juttu ajades või „Suures saunas” vorste grillides.

Laagri viimane päev algas tavapärase hommikusöögiga ja loengutega. Jäänud olid kaks viimast esinejat: Enn Kasak ja Peeter Espak. Enn Kasak alustas päeva filosoofia loenguga. Oma ettekandes mainis ta ära enamik tuntud filosoofe ja arutles „Lõpmatuse ja lõplikkuse teemal”. Laagri loengud lõpetas Peeter Espak teoloogia alase ettekandega. Oma etteastes pühendus ta enamik aja idamaade religioonidest rääkides, minnes tagasi kaugesse minevikku. Esinemise lõpus tekkis Peeter Espaku ja Enn Kasaku vahel sõbralik dispuut.

Sellega saigi laager läbi. Kõik läksid oma majakestesse, pakkisid asjad kokku ja oligi aeg minna bussi peale, et sõita tagasi Tallinnasse. Laagris sai palju uusi teadmisi erinevatest vaatepunktidest. Võis kohata mitmeid vanu tuttavaid. Ka toidud olid ülimalt maitsvad! Loodan, et saan ka järgmisel aastal osaleda sellel huvitaval üritusel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta