Ühe tee vaim olin alustuseks mina ise. See paljukäidud seitsmekilomeetrine tee, mis mind Viitnalt alatasa Palmsesse viis, nägigi alatasa minusugust vaimu sirgelt kõndimas.
- Marek Vahula lood
- 20. mai 2020
Vaim kõndis enamuse ajast puude vahel, vaid Rauasoo juures oli kahel pool teed lagedat ja seal peatus minugi vaim.
Üle tee hiilis ettepoole kaldu veel üks vaim. Ta oli sügavasti ettepoole kummargil ja aeglasel sammul võttis ta oma teed. Samm-sammult sai tee ületatud. Ja rukkirääk oligi jõudnud üle tee.
Minu enda vaim, mis oli ettepoole kummargil, tõusis ja jätkas oma teekonda. Elu esimene ja viimane rukkirääk oli jõudnud üle tee. Ja õigel ajal õiges kohas olnud minu vaim oli ühe vaimu võrra rikkam. Kahekesi jätkasime üksildast teekonda.
Viitna-Palmse, 1999.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
