Kultuuriminister Tiit Terik allkirjastas käskkirja, millega lisatakse üle 500 kaitse all olevale mälestisele liik „ajalooline looduslik pühapaik“. Kokku on muinsuskaitse all 555 looduslikku pühapaika.
- Bioneeri uudised
- 9. märts 2022
- Foto: Pixabay
2019. aastal jõustunud muinsuskaitseseadus sätestas uue mälestise liigina ajaloolise loodusliku pühapaiga. Seni kaitsti looduslikke pühapaiku peamiselt arheoloogiamälestistena, üksikutel juhtudel ka ajaloomälestistena.
Viimase kahe aasta jooksul on Muinsuskaitseamet viinud lõpuni seadusest tuleneva ülesande mälestiste liikide korrastamiseks. Selleks on koondatud ja analüüsitud ajaloolise loodusliku pühapaiga kriteeriumitele vastavate arheoloogiamälestiste andmeid, kasutades nii arhiiviallikatest, kultuurimälestiste registrist kui ka valdkonna spetsialistidelt ja paikvaatlustelt kogutud infot. Mälestiste senine liik „arheoloogiamälestis“ jääb kehtima pärast mälestise liigi „ajalooline looduslik pühapaik“ lisamist, mille saab 538 mälestist.
„Looduslikud pühapaigad on meie rahvapärimuse oluline osa, mis viivad meid tagasi juurte juurde ning on ka tänapäeval kohalike jaoks väge ja tervist tugevdavateks kohtadeks. Uue mälestise liigi lisamine sisulisi muudatusi muinsuskaitselistesse piirangutesse ei too, kuid aitab saada riikliku kaitse all olevatest ajaloolistest looduslikest pühapaikadest täpsema ülevaate,“ rääkis kultuuriminister Tiit Terik. „Samas tuleb kindlasti jätkata ka pühapaikade arengukavas ettenähtud tegevustega, kuni eesmärgid on täidetud – kõik Eesti piirkonnad inventeeritud ning teave ajalooliste looduslike pühapaikade kohta avalik,“ lisas ta.
Lisaks ajaloolise loodusliku pühapaiga liigi lisamisele parandatakse või ühtlustatakse 449 loodusliku pühapaiga nimekuju. Täpsemalt saab lugeda kultuuriministri käskkirjast .
Kokku on riigi kaitse all ehk kultuurimälestiseks tunnistatud 555 ajaloolist looduslikku pühapaika – 244 ohvrikivi, 146 ohvrikohta, sh hiiepaigad, 110 ohvriallikat, 27 ohvripuud, 15 ristimetsa või ristipuud ja 13 liukivi. 105 Eesti kihelkonnast on looduslike pühapaikade inventuur toimunud 55 kihelkonnas, hetkel on kaardistamine lõppjärgus viies kihelkonnas.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
