Kolm kevadet leidsin ise üles. Kõrvemaa ja Alutaguse metsisemängud vajasid ülekontrollimist. Nii olingi sinna minemas ja kohalegi jõudmas.
- Marek Vahula lood
- 23. oktoober 2017
Läksin ja jõudsin, jõudsin pealtvaatajaks ligi üheksakümnesse mängu. Tuli kindlaks teha, kas mäng oli, sest nii sai mängupaiga hiljem kaitse alla võetud. Tänuväärne töö tegi mind tänuväärseks meheks ehk metsisemeistriks.
Tudengiaja meheprooviks saidk mul mitte tüdrukud, vaid metsisemängud. Ekslesin suurtes lõpututes laantes, vahel nädal aega kedagi kohtamata. Mehena tulin tagasi, kuna olin oma töö hästi teinud. Minu suur armastus-metsiseuurija Ene Viht maksis mulle head palka. Alles pärast seda läksin ära tüdrukute juurde. Minu oma metsiserekord on üks see, mis pikas rekordite reas kindlat kohta omab.
Tubli ja töökas olin ma kogu aeg. Et sellest palju head sünnib ühele ohustatud linnuliigile, seda sain teada alles kümmekond aastat hiljem Maalahte lugedes, kus kirjutati, et kõik Eesti metsisemängukohad kaitse alla saanud on.
Loe loodusemees Marek Vahula lugusid Bioneerist!
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
