Keskkonnaagentuuri tellimusel töötab Eesti Maaülikooli ja Tartu Ülikooli tippekspertidest koosnev töögrupp 2019. ja 2020. aasta jooksul välja metoodika ja viib selle alusel läbi nelja maismaaökosüsteemi (metsad, sood, niidud, põllumajanduslikud ökosüsteemid) seisundi ja ökosüsteemiteenuste ehk looduse hüvede hindamise ja kaardistamise.
- Elurikkus ja looduskaitse
- 14. jaanuar 2019
- Foto: Pixabay, CC Public Domain
Kui erinevad ökosüsteemiteenuste hindamise ja kaardistamise tegevused ulatuvad Eestis juba 2000. aastate algusesse, siis antud töö on esimene katse kaardistada valitud ökosüsteemide seisund ja nende teenused kogu riigis ehk saada vastus, kus, kui palju ja milliseid olulisi hüvesid Eesti loodus pakub ning kuidas see on seotud ökosüsteemide seisundiga.
„Looduskeskkonna hea seisund on meie heaolu ja majanduse alus. Hästi toimivad ja liigirohked ökosüsteemid tagavad meile hea ja tervisliku elukeskkonna, puhta vee ja õhu, kliimaregulatsiooni, viljakad mullad toidutootmiseks ja palju muud. Sageli oleme aga neid hüvesid võtnud enesestmõistetavatena ning ei ole osanud neid vajalikul määral väärtustada. Elukeskkonna säilimise seisukohast on väga oluline, et oskaksime looduse hüvesid ära tunda ning neid oma otsustes arvesse võtta,“ rõhutab töö olulisust projektis niiduökosüsteemide juhteksperdina kaasa lööv Aveliina Helm.
Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala lisab, et nii materiaalsete kui ka mitteaineliste looduse hüvede tasakaalukam arvestamine igapäevastes otsustusprotsessides, alustades nende olukorra ja paiknemise kindlakstegemisest ehk hindamisest ja kaardistamisest, on hädavajalik elurikkuse ja seeläbi meie elukeskkonna säilimiseks ning muu hulgas sammuke lähemale ka riiklike ja rahvusvaheliste kohustuste täitmisele, mille oleme elurikkuse säilitamiseks võtnud.
Töö on üks osa projektist „Elurikkuse sotsiaal-majanduslikult ja kliimamuutustega seostatud keskkonnaseisundi hindamiseks, prognoosiks ja andmete kättesaadavuse tagamiseks vajalikud töövahendid“ (ELME), mida rahastavad Euroopa Liidu Ühtekuuluvusfond, SA Keskkonnainvesteeringute Keskus ning Eesti riik.
Kaasa löövad Keskkonnaministeerium, Keskkonnaamet, Rahandusministeerium, Statistikaamet jpt.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta