Mõnede jaoks on ilutulestik ilus ja toob rõõmu. Ja samal ajal on palju neid, kelle jaoks see osade hetkeline rõõm võib olla meeletute kannatuste allikas. Ilutulestiku helid meenutavad väga sõjategevusega kaasnevaid helisid. Õhku pihustuvad mürgised ained, maapinnale jäävad keskkonnale ohtlikud kemikaalid. Poole suveni võib varjulisematest kohtadest ilutulestiku jääke leida.

Loomus saatis oktoobri keskpaigas kõigile kohalikele omavalitsustele küsitluse saamaks teada, kui paljud olid juba selleks ajaks otsustanud ilutulestikku mitte lasta. Eestis on 79 kohalikku omavalitsust, neist 53 vastas Loomuse küsimusele, et ei plaani ilutulestikku korraldada, kolm polnud veel otsustanud. Ainult Jõgeva vald vastas, et plaanivad kindlasti omavalitsuse poolselt ilutulestikku teha. Ülejäänud kohalikud omavalitsused küsimusele ei vastanud.

Ilutulestiku mittekorraldamiseks toodi mitmeid põhjuseid, peamisteks põhjusteks toodi keskkonnahoid, probleemid loomade heaoluga ja raha otstarbekas kasutamine. Toodi ka välja, et osades valdade elab sõjapiirkonnast tulnud põgenikke, kellele ilutulestik võib mõjuda väga traumeerivalt. Suur osa kohalikest omavalitsustest lisasid ka, et pole kunagi korraldanud omalt poolt ilutulestikku või on sellest loobunud juba varem. Järjest enam annavad erinevad kohalikud omavalitsused teada ka sellest, et nad pakuvad elanikele valguslahendusetendusi. Tallinna linn kutsus ka eraisikuid loobuma ilutulestikust ning selle asemel annetama erinevatele loomadega tegelevatele organisatsioonidele.

Loomuse kommunikatsioonijuht Farištamo Eller avaldas heameelt selle üle, et teadlikkus ilutulestiku laastavast mõjust on ühiskonnas tõusmas.

“Tööd on vaja teha selle nimel, et ka ettevõtted ja eraisikud jätaksid ilutulestikud minevikku ning valiksid uue aasta vastuvõtmiseks viise, mis ei kahjusta loomi, linde, keskkonda ega teisi inimesi. Oleme inimestena nii nutikad kindlasti, et leida põhjused, miks hoida linde ja loomi meie ümber, ja viisid, kuidas uus aasta sellegipoolest pidulikult vastu võtta,” lisas Eller.

Paljude kannatuste hinnaga loodav mõnede hetkeline rõõm ilutulestiku näol traumeerib nii loomi kui linde, nii meie lemmikloomi kui metsloomi, nii linna- kui metsalinde. Ilutulestiku müra ja valgussähvatused tekitavad neile segadust ja stressi, mille tagajärjel võivad nad käituda ettearvamatult. Näiteks lemmikloomad võivad hirmust põgeneda ja ära eksida või end vigastada. Alles möödunud suvel põhjustas pulmapeol lastud ilutulestik olukorra, kus lähedal turismitalus elanud hobune ehmus, hakkas jooksma ja jäi tagumiste jalgadega puuvõrasse kinni. Üritades end vabaks rabeleda, ta kukkus ja suri selle tagajärjel.

Loomus kutsub veetma aastavahetuse hoolivalt ning on selleks loonud Facebookis ürituse Ma soovin veeta aastavahetuse rahus. Lisaks soovitustele mitte lasta ise ilutulestikku ega külastada üritusi, kus ilutulestikku lastakse võiks sel teemal vestelda ja arutleda nii oma lähedastega kui tõstatada teema avalikul tasandil. Loomus kutsub kõiki lõpetama ilutulestikuga pusserdamist, sest lisaks loomadele ja lindudele tekitab see kannatusi paljudele inimestele, näiteks sõja eest põgenenutele ja neile, kes peavad ilutulestiku jääke koristama.

Igaüks väärib rahulikku pühadeaega! 

Sarnased artiklid