1. jaanuarist 2009 kasutusse jõudva hoone energiamärgise kõige olulisemaks eesmärgiks on pakkuda hoonete või korterite ostjatele või üürijatele teavet kinnisvara olukorrast energiatarbimise seisukohalt.

Energiamärgised pakuvad teavet hoone energiakasutuse kohta võrreldes teiste samaväärsete hoonetega ja loetlevad meetmeid, mida oleks hoones otstarbekas energia kokkuhoiuks rakendada. Energiamärgis kajastab energiakasutust hoones, mida vajatakse hoone kütmiseks, jahutamiseks, vee soojendamiseks, ventilatsiooniks, valgustamiseks ja elektriseadmetes.

Energiamärgiste väljastamise õiguslikuks aluseks on majandus- ja kommunikatsiooniministri 2008. aasta 17. detsembri määrus nr 107 "Energiamärgise vorm ja väljastamise kord". Määruse ja selle seletuskiri on kättesaadavad alljärgnevatel linkidel:

Määruse ametlik versioon avaldatakse Riigi Teatajas www.riigiteataja.ee .

Energiamärgiste väljastamisega võivad Eestis tegeleda "Ehitusseaduse" nõuetele vastavad ettevõtjad. Vastavalt "Ehitusseadusele" võivad energiamärgiseid väljastada:

  • hoonete energiamärgiseid väljastavad ettevõtted;
  • energiaauditeid teostavad ettevõtjad;
  • ehitiste ekspertiise teostavad ettevõtjad (kuni 01.01.2010).

Projekteeritavatele hoonetele väljastavad energiamärgiseid "Ehitusseaduse" nõuetele vastavad projekteerimisettevõtjad.

Kõigi eelpool nimetatud ettevõtjate kontaktandmeid on võimalik leida Majandustegevuse registrist http://mtr.mkm.ee. Märgiste väljastajate andmeid on võimalik Majandustegevuse registrist leida otsingu abil. Valides registri avalehe vasakul küljel paikenvast menüüst 'Otsingud' alamenüü 'Ettevõtja otsing' ja valides teid huvitava ettevõtja tegevusala ('Hoonete energiamärgis', 'Hoonete energiaaudit' või 'Ehitusprojektide ja ehitiste ekspertiisi tegemine') kuvataksegi kõik ettevõtjad, kes vastaval tegevusalal tegutsevad.

Energiamärgis olemasolevale hoonele koosneb neljast osast. Energiamärgise tiitelleheks olevas esimeses osas antakse kõige olulisem info hoone kohta, st andmed hoone kohta, andmed hoone kaalutud energia erikasutuse ja energiaklassi kohta ning teave energiamärgise väljastaja kohta. Energiamärgise teises osas annab energiamärgise väljastaja soovitused, milliseid enerigasäästu meetmeid oleks hoones põhjendatud kasutusele võtta, samuti paikneb sellel hoone foto ja märgitakse märkused. Märkused lisatakse eelkõige juhul kui hoone puhul ilmneb asjaolusid, mis võivad olulisel määral kaalutud energiaerikasutust ja energiaklassi mõjutada (näiteks tavapärasest erinev sisekliima, hoone osalises kasutuses, hoone pole pidevalt kasutuses).

Energiamärgise kolmas ja neljas osa iseloomustavad märgise väljastamise protseduuri. Kolmandas osas antakse algandmed, mida märgise väljastamisel kasutatakse, neljandas osas näidatakse arvutuskäik, mille põhjal hoone energiaklass saadakse.

Kehtiv Eesti seadusandlus ei takista tehingute läbiviimist olukorras, kus müüja ei ole ostja ees energiamärgise esitamise nõuet täitnud. Samuti ei näe seadus ette ühtegi sanktsiooni tehingu osapooltele energiamärgise puudumise tõttu. Osapooltel on täielik vabadus energiamärgis hankimata jätta. Energiamärgise puudumine tehingu juures võib olla riskiks pigem ostjale: kui tarbija ei ole märgise vastu huvi tundnud, aga hiljem hakkab aru saama, et energiaarved on üle mõistuse suured, on võimalused tehingu vaidlustamiseks energiakasutuse aspektidest nähtavasti piiratumad.

Energiamärgise nõue ei laiene hoonetele, mis on vastavalt Muinsuskaitseseadusele mälestised ja mille olemust ning välisilmet energiatõhususe miinimumnõuete täitmine oluliselt muudaks. Samuti ei laiene määrus kultus- ja tavandihoonetele, kuni kaheaastase kasutuseaga hoonetele, tööstushoonetele, töökodadele ja madala energiavajadusega ning eluruumideta põllumajandushoonetele, hoonetele, mida kasutatakse elamiseks vähem kui neli kuud aastas ja hoonetele, mille ruumide kasulik pind on kuni 50 m2.

Sarnased artiklid