Alba Maria on šamaan, vaimne meister ja psühholoog, kes ühendab šamaanluse õpetuse ning praktika enesearendamise- ja eneseavastamise-protsessidega. 17 aastat tagasi rajas ta Salvadori lähedal Brasiilias ökokogukonna Terra Mirim (www.terramirim.org.br). 13. juulil sai Rocca al Mare koolis Tallinnas teoks avalik kohtumine Eestit külastanud Alba Mariaga. Toimus nn jagamise ring, kus inimesed said Alba Marialt erinevaid küsimusi küsida. Üritus lõppes ühise laulmisega. Bioneer toob oma lugejateni valiku räägitud teemadest.

Terra Mirim on selline koht, mis on peaaegu 20 aastat vana. Terra Mirim sai alguse ühest unistusest, mis oli väga puhas ja helge. Unistajateks olid inimesed, kes ei mahtunud süsteemi raamidesse ära. Nende inimeste eesmärgiks oli luua teistsugune elusüsteem.

Alguses me ei näinud unistusele ühtegi takistust. Ja seeläbi, kuidas me alustasime unistuse elluviimist, saime me iseendast rohkem teada. Avastasime, et välise süsteemi muutmiseks, peame me kõigepealt muutma oma sisemist süsteemi. Läbi selle õppisime tundma oma käitumismustreid. See oli täiesti uus kogemus, sest meid ühendas ühine vaimne eesmärk. Vaimne eesmärk oli midagi, mis oli sõnadest üle. Seal ei olnud ühtegi loogilist mõtet sees, aga seal oli tunne. See oli väga ilus kogemus.

Unistus annab mulle tööriistad, et ma saaksin oma tööd maa peal realiseerida. See kogemus õpetas mind endasse süüvima ja ära tundma, milline on minu tee siin elus.

Terra Mirimist sai sihtasutus. Tänaseks on kogukond kasvanud ja Terra Mirim on tugevalt seotud vabatahtlike sotsiaalse tööga. Meie tegemistega on tänasel päeval otseselt seotud ligi 2000 inimest lähedal asuvates külades ja kaudselt on seotud ligikaudu 10000 inimest. Terra Mirimis on olemas kool, kus käib momendil 120 last ja noorukit.

Meil on ka noorte grupid, kus õpitakse poliitikat ja kodanikuks olemist. On olemas veel grupid, kus noored õpivad tundma oma keha ja seksuaalsust. Seal saadakse teada, mida tähendab olla naine ja mida tähendab olla mees. Ja hästi palju kasutame kunsti oma töös – samuti laulu ja tantsu. Need inimesed, kellele meie töö suunatud on, nad on hästi vaesed ja neil puudub juurdepääs sellistele võimalustele. Meie töö pakub neile võimalust õppida unistama.

Grupitöö kohta võib tuua sellise näite. Meil on üks grupp, kus on veidi vanemad inimesed ja teine grupp, kus on noored. Noored toovad sisse uusi ideid, mida mõnikord on vanemaealistel raske omaks võtta. Siis meenutatakse, et ka vanemad inimesed olid kunagi noored. Nii me siis üksteist täiendamegi.

Selge on see, et me oleme ka kõikvõimalikest raskustest läbi käinud – on see siis suhteprobleemid või ülalpidamisega seotud teemad. Kui see nii poleks, siis me poleks inimesed. Probleemid aitavad meid edasi meie ühise unistuse poole.

Mis te arvate Eestist ja meie tavadest?

Ma leian, et teie rituaalid on imeilusad, vähemalt need, mida mina nägin. Ausalt öeldes, kogu Eesti on minu meelest imeilus. Ma ei räägi sellest ilust, mida turistid imetlevad. Ma räägin sügavamast ilust. Teie saun on meie jaoks uskumatu. Kui teie sauna siseneda, siis mälestused aktiveeruvad. See kõik on väga sügav!

Ma olen Eestis kolmandat korda ja seetõttu tundsin juba veidi rohkem teie maad. Samuti see maa tundis ka mind.

Kui me lõpetasime oma reisi mööda Eestit, siis keegi ei tahtnud seda teha, keegi ei tahtnud lahkuda. Eestis tekib tunne, nagu oleksid armunud!

Miks Terra Mirimis on kohtumistel naisi rohkem kui mehi?

Terra Mirimis ei ole ainult naised. Naisi on lihtsalt rohkem kogunemistel.

Ma näen, et meie planeet teeb läbi uut kogemust ja suurt muutumist. Terra Mirim liigub tasakaalu, mitte matriarhaadi poole. On palju elulisi väärtusi, mida praegu ümber vaadatakse, sest see, kuidas me elame ei ole tasakaalus areng.

Inimkond on väljumas vägivaldse hävitamise perioodist. Meil on vaja luua muutusi. Sellest ei ole pääsu. Hetkel on väga palju õnnetu olemist, vägivalda ja häda. Suured süsteemid nagu poliitika ja majandus on hävingu äärel.

Meespoolel on vaja muutuste nimel vähendada oma sõjakust, mis tähendab, et maskuliinsust on vaja tagasi tõmmata ja naiselikkust äratada. Need naised, kes Terra Mirimi seminaridel käivad, on võtmeisikuks mõtte levimisel. Nemad viivad ideed koju, nemad sünnitavad ja nemad kasvatavad lapsi. See, et kogunemistel pole nii palju mehi, ei tähenda, et mehed ei muutuks ja ei teeks sisemist tööd. Isegi, kui inimene ütleb, et ta ei usu, jääb midagi ikkagi külge. Sellepärast ongi kohtumistel enam naisi. Oluline on naiselik hääl, mis räägib läbi südame. See süda peab olema selge, armastav ja objektiivne.

Kui olulised on teie jaoks sisemise rahu leidmine ja andestamine?

Ilma sisemise rahuta me palju oma teel käia ei saa. Sisemise rahu leidmine ei ole kerge.

Emotsioonid on need, mis loovad konflikte. Emotsioonid jäävad meie sisse ja sealt tulevad ka sisemised riiud. Riid on sõda inimese sees. Teatavasti on sõjas raske andestada.

Me saame puudutada enda sees olevat tänu.

Andestamine teisele võib anda uhkustunnet. Kui andestaja on liiga uhke, ka siis võib tekkida illusioon. Kõigepealt peame iseendale andestama.

Kuidas käib andestamise protsess?

Kui ma tean, et ma pean kellelegi andestama, siis järelikult on mind on haavatud. Ma pean kõigepealt oma haava ravima. Ma ei saa teisele andestada, kui ise haavatud olen.

On vaja aru saada, milline on minu enda roll selles konfliktis. Kui iseenda rolli mõistmine on tekkinud, alles seepeale algab tervenemine. Siis ma saan ka teised vabaks lasta, sest olen ise vaba.

Lase solvumisel ära lennata. Me ei jõua kõigile andestada, sest siis me vaid sellega tegeleksimegi. Andestamine on enda haava leidmise protsess.

Kas endaga tööd tehes on võimalik teisi mõjutada?

Kui inimene on ennast terveks teinud, siis vähemalt kümme inimest tema ümber hakkavad samuti tervenema. See on nagu tervendav laine. Energia on teadagi vibratsioon ja vibratsioon töötab lainetena. Näiteks kui ruumis on keegi pahas tujus, siis ta energia tõmbab su kaasa. Tekib tunne, et tahaks ära minna. Teisalt rõõmsas kohas tahaks kauem olla.

Mis aitab, kui me ise oleme madala energiaga?

Kui mina ise tunnen ennast niiviisi, siis otsin looduselt abi. Loodusena mõtlen ma puud või mingit taime. Ma räägin neile kurbusest ja valust ning palun abi. Loodus pakub mulle lahendust kiiresti. Loodus näitab mulle pilve, mis lendab; näitab mulle tuult, mis puhub mulle juustesse; näitab mulle sebivaid sipelgaid. Siis ma olen jälle valmis edasi minema.

Me peame suutma meenutada, mida me siia ilma oleme tulnud tegema, mis on meie elu ülesanne. Me kõik oleme mööduvad võrreldes planeedi elueaga. Iga moment meie elus on ainulaadne ja tähtis. Me peaksime olema siin ja praegu sajaprotsendiliselt.

Mismoodi maailm muutub?

Muutused algasid juba 30 aastat tagasi, aga mida aeg edasi seda raskem on olukorda taluda. 2012. aasta on minu jaoks nagu lapse sünd. Hetkel oleme tugevamate sünnitusvalude perioodis, kui näitlikult võrrelda.

Teadus on praegu elusaga seotud katsete perioodis – näiteks GMO ja loomkatsed. Need on väga vägivaldsed katsed. Inimesed arvavad, et nemad on kõige targemad otsustama – siia sobib näitena tuumarelvade teema. Loodus reageerib meie tegutsemisele üleujutuste, tormide ja muude ekstreemsete loodusnähtustega.

Meie planeedil on nii palju üksikuid inimesi. Kunagi pole olnud nii palju üksildust. See on inimkonna suurimaid haiguseid.

Ma töötasin palju aastaid psühholoogina, aga nüüd on tekkinud palju ennenägematuid sümptomeid. Näiteks luuakse suhteid läbi arvuti, mitte ei kohtuta. Inimesed seksualiseerivad kujutluspilte mitte reaalseid inimesi. Inimsuhetesse on tekkinud palju virtuaalsust. Inimesed loovad oma peas suhteid kaaslastega, keda nad näevad arvutis, aga kellega nad pole kohtunud. See on midagi väga uut.

Muutus ei ole halb. See on vajalik ja loomulik osa elu arengust. Ma ei tea, milline inimkond tulevikus olema saab. Vanasti inimesed ootasid päästjat. Oodati kedagi, kes tuleks väljapoolt ja päästaks, aga nüüd usume, et peame ennast ise päästma.

Kuidas teil õnnestub rääkida loodushoiust ja ökoloogiast inimestele, kes on nii vaesed, et neid ähvardab nälg?

See on meile suur probleem, kuidas jõuda inimesteni, kellel pole isegi süüa. Selleks pidime õppima mõistma nende vajadusi. Hakkasin neile näitama, kui palju neil endil on loodust vaja.

Terra Mirimis me jutustame palju lugusid, mis vabastavad esivanemate teadmisi. Küsisime näiteks inimestelt, milline nägi see jõgi vanasti välja. Vastati, et siin jões olid kunagi kalad. Sedasi lihtsate lugude ja küsimuste abil, näitasime jõgede olulisust.

Koolis õpime me läbi mängu. Nendele, kes puid murdsid ütlesime, et nii pole sul tulevikus selle puu vilju.

Lõpuks hakkasid kohalikud meid usaldama.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta