Põllumajandus- ja Toiduamet on alustanud iga-aastast viljapuu-bakterpõletiku seiret. Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes kaitstav piirkond ning selle haiguse tekitaja Erwinia amylovora ei ole siin levinud. Kõikide viljapuu-bakterpõletiku leidude korral kehtivad kohustuslikud tõrjemeetmed ning nakatunud taimed hävitatakse. Seire kestab oktoobrini, tehakse nii visuaalseid vaatlusi kui võetakse proove.

Viljapuu-bakterpõletik on roosõieliste puude ja põõsaste haigus, mille põhjustaja on bakter Erwinia amylovora. Seda peetakse üheks ohtlikumaks viljapuude haiguseks maailmas, kuna head viisi tema leviku peatamiseks ei ole ning haigus võib väga kiirelt hävitada suure hulga taimi. Olulisemad peremeestaimed on õunapuu, pirnipuu, pihlakas, tuhkpuu, viirpuu ja ebaküdoonia.

Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti Birger Ilau sõnul levib viljapuu-bakterpõletik nakatunult taimelt tervele tuule ja vihmaga, lisaks võib haigus levida näiteks oksakääridega, kui lõigatakse haiget oksa ja seejärel tervet taime. „Putukad ja linnud võivad samuti bakterit edasi kanda, ent põhiline levik uutesse piirkondadesse toimub inimtegevuse tagajärjel, istikute ja taimede viimisel ühest kohast teise,“ kommenteerib Ilau.

Eesti on viljapuu-bakterpõletiku suhtes tunnistatud kaitstavaks piirkonnaks, sellise staatuse annab Euroopa Komisjon riikidele või piirkondadele, kus taimekahjustaja ei ole kohastunud ega levinud, ent mille territooriumi see soodsate keskkonnatingimuste tõttu ohustab.

Kaitstava piirkonna staatuse hoidmiseks korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet igal aastal viljapuu-bakterpõletiku seiret. Seire eesmärk on veenduda, et kahjustajat Eestis ei esine ning samas tuvastada haiguskolded võimalikult varakult enne, kui kahjustaja on edasi levinud.

„Viljapuu-bakterpõletiku seire käigus kontrollime põhjalikult peremeestaimi puukoolides, viljapuuaedades, parkides, metsades ja mujal,“ sõnab Ilau, lisades, et erilist tähelepanu pööravad nad viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid tootvatele puukoolidele. „Kõigis sellistes puukoolides teeme igal aastal seiret kolmel korral ning kord aastas võtame proovid viljapuu-bakterpõletiku laboratoorseks määramiseks.“

Taimetervise ja paljundusmaterjali osakonna peaspetsialisti sõnul tähendab kaitstava piirkonna staatus muu hulgas seda, et Eestisse tohib tuua viljapuu-bakterpõletiku peremeestaimede istikuid vaid piirkondadest, mis on sellest kahjustajast vabad. „Ka Lätis ja Leedus on teatud piirkondades viljapuu-bakterpõletiku leide, täielikult vaba on sellest taimekahjustajast peale Eesti veel vaid Soome,“ märgib ta.

Õunapuu, pirnipuu ja teiste peremeestaimede istikuid ostes peab veenduma, et taimedel oleks alati küljes taimepass, millel on peal märge „PZ Erwinia amylovora“ või „PZ ERWIAM“. See tagab, et istikud pärinevad viljapuu-bakterpõletikust vabadest piirkondades ning Eestis toodetud istikute puhul kontrollitud tootmiskohtadest, kus on igal aastal viljapuu-bakterpõletiku määramiseks proovid võetud.

Viljapuu-bakterpõletiku kahjustus sarnaneb tulekahjustusega – õied, lehed ja viljad muutuvad pruuniks. Iseloomulikuks tunnuseks on piimvalge või kreemika bakterilima eritumine haigestunud taimeosadest. Väga tihti on nähtav ka nn karjusekepi sümptom, mille puhul kõverduvad haigestunud võrsetipud 180° allapoole.

Eestis tuvastati viljapuu-bakterpõletik esimest korda 2012. aastal, tõrjemeetmete rakendamisega kahjustaja edasine levik peatati ning kaitstava piirkonna staatus säilis. Teist korda tuvastati viljapuu-bakterpõletik Eestis 2019. aasta suvel, nakatunud istikud hävitati ning kahel järgneval aastal korraldati kahjustaja leiukohtade läheduses seire, mille käigus viljapuu-bakterpõletikku ei tuvastatud ning taas säilitati kaitstava piirkonna staatus.

Viljapuu-bakterpõletiku esinemise kahtlusest palume teavitada Põllumajandus- ja Toiduameti taimetervise ja paljundusmaterjali osakonda e-posti aadressil taimetervis@pta.agri.ee.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta