Arvamusrännaku kuu november on jõudnud poole peale ja kirja pandud arutelude arv ulatub juba 115 aruteluni, seejuures leiavad arutelud aset kõigis maakondades üle Eesti. Riigikantselei kogub Arvamusrännaku raames Eesti elanikelt ideid ja ettepanekuid riigi pikaajalise arengustrateegia „Eesti 2035“ tegevuskava täiendamiseks. Poliitikakujundajate ja vabaühenduste poolt välja pakutud teemavalikust on praeguseks osutunud enim valitud teemadeks mõneti üllatuslikult raamatukogude uuenev tähendus, samuti teadlikkus vaimsest tervisest, inimsõbralik ja kestlik asum ning maaelu võlud ja valud. Arvamusrännakul saab osaleda ja arutelu võib korraldada igaüks – lähemat infot leiab www.arvamusrannak.ee.
 

Riigikantselei strateegiadirektori asetäitja ja „Eesti 2035“ eestvedaja Eili Lepik ütles, et Arvamusrännaku kuu algas hea hooga. „Esimeste arutelude ja ka laekunud tagasiside põhjal saab kinnitada, et inimesed on Arvamusrännaku kui avatud valitsemist toetava aruteluformaadi hästi vastu võtnud,“ rääkis Lepik.

„Aruteluteemade eelistused pakkusid meile aga üllatuse – eelkõige see, et Arvamusrännaku alguses osutus enim valitud teemaks just raamatukogude uuenev tähendus, mitte kliimakriis või tehisintellekt avalikes teenustes. Teisalt on see mõistetav, sest raamatukogud on kujunenud heaks koos käimise kohaks ja inimestele läheb korda kodukandi raamatukogude tulevik.“

Poliitikakujundajate ja vabaühenduste poolt välja pakutud teemavaliku pingerea etteotsa on arutelujuhtide praeguse valiku järgi paigutunud lisaks raamatukogude tulevikule veel järgmised teemad: teadlikkus vaimsest tervisest; inimsõbralik ja kestlik asum; maaelu võlud ja valud; tervist toetavad valikud; hooliva ühiskonna proovikivid; koolihariduse tulevik õpetajate puuduse korral.

Siiani vähem tähelepanu pälvinud teemad on: „Mitte minu tagaaias“ ehk valmisolek muutusteks; riigi roll ja inimese vastutus; kliimakriis ja elurikkus; vastutustundliku ettevõtluse kitsaskohad; tehisintellekt avalikes teenustes.

Novembrikuus üle Eesti peetavate Arvamusrännaku aruteludega said eelmisel nädalal kaetud kõik maakonnad. Kõige rohkem arutelusid toimub Harjumaal (29 arutelu) ja Tartumaal (22), järgnevad Võrumaa (13), Valgamaa (11), Viljandimaa (9), Lääne-Virumaa (5), Põlvamaa (5), Ida-Virumaa (4), Järvamaa (4), Pärnumaa (4), Saaremaa (3), Hiiumaa (2), Raplamaa (2), Jõgevamaa (1), Läänemaa (1).

Arutelusid saab kirja panna ja teisi arutlema kutsuda iga täiskasvanu – osalema on oodatud kõik inimesed üle Eesti ning avatud arutelude valik täieneb Arvamusrännaku kodulehel jätkuvalt. Samas võib arutelusid korraldada ka üksnes oma pere- või sõpradega, kollektiiviga vm. Arutelujuhiks võib hakata iga inimene, kellele läheb korda Eesti areng ning kes soovib valitud teemadel teisi arutlema kutsuda. Kõik huvilised jõuavad veel planeerida arutelusid, sest
Arvamusrännakul saab osaleda ja ideid pakkuda novembrikuu lõpuni. Arutelude juhtimist hõlbustavad eelnevad koolitused, millest viimane leiab aset 15. novembril online-koolitusena.

Arutelujuhtide abistamiseks on valminud ka lühikesed juhendvideod, mis toetavad arutelu planeerimist ja läbiviimist. Info Arvamusrännaku teemade ja osalusvõimaluste kohta, samuti juhendvideod ning ka ideede ja tagasiside ankeet on leitav kodulehel www.arvamusrannak.ee. 14. detsembril toimub Riigikantselei eestvõttel Tallinnas strateegiapäev, kuhu on oodatud Arvamusrännaku raames kogunenud ideid ja ettepanekuid arutama ning poliitikakujundajatele täiendavat tagasisidet andma kõik arutelujuhid. Täpsem info ja registreerimine strateegiapäevale Arvamusrännaku kodulehel.

Arvamusrännak kuulub Eesti avatud valitsemise partnerluse tegevuskavasse, kuhu koondatud tegevused aitavad suurendada koosloomelist ja teadmiste põhist poliitikakujundamist. Tegevuskava sisaldab algatusi, mis laiendavad riigi digilahenduste kõrval ka teisi avatud valitsemise teemavaldkondi, hõlmates nii avaliku sektori innovatsiooni ja katsetamiskultuuri toetamist kui ka andmepõhise otsustusprotsessi arendamist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta