Eesti Keskkonnaühenduste Koda ja Päästame Eesti Metsad MTÜ saatsid kliimaministrile pöördumise, milles avaldavad sügavat nördimust kliimaministeeriumi plaani üle nihutada kliimaseaduse fookus keskkonnahoiult majanduse arengule. Praeguse kava järgi eemalduks Eesti Pariisi kokkuleppega võetud kohustustest ning lükkaks kasvuhoonegaaside heitmete vähendamise järgmisesse kümnendisse. See süvendab kliimakriisi ning seab tõsisesse ohtu inimeste õiguse olla kaitstud kliimamuutuse mõjude eest. Pöördumises kutsutakse Kliimaministeeriumit jätkama seaduseelnõu koostamist kliimaseadusena.

Eesti on Pariisi kliimaleppega ühinedes võtnud kohustuse hoida globaalse temperatuuri tõus tuntavalt alla 2 kraadi ja püüda hoida seda 1,5 kraadi piires. Kliimaministeeriumi sõnul ei ole  kliimakindla majanduse seaduse koostamisel aga 1,5-kraadise temperatuuritõusu piirist lähtutud.

“Pariisi kliimalepe nõuab, et iga osalisriik panustaks ja pingutaks maksimaalselt ning vähendaks kasvuhoonegaaside heitmeid võimalikult kiiresti. Kui Eesti võtab eesmärgiks 2 kraadi temperatuuritõusu piiri, rikuks Eesti selgelt Pariisi leppest tulenevaid kohustusi, kuna ei püüdle 1,5 kraadi piiri hoidmise poole. Lisaks tuleb ka Eestil lähtuda Euroopa Inimõiguste Kohtu aprillikuisest otsusest, kus kohus leidis, et Šveits on rikkunud kohustust kaitsta enda elanike inimõiguseid, kuna ei ole piisavalt tegutsenud kasvuhoonegaaside heite vähendamiseks, sh seadnud sobilikke eesmärke,” selgitas Keskkonnaõiguse Keskuse õigusekspert Kärt Vaarmari.

Seaduse kontseptsioonis seatud eesmärk säilitada majandusmetsade tagavara ning plaanitav raiemaht 9,9–10,2 miljonit tihumeetrit aastas on omavahel vastuolus. Raiemahtude kiire vähendamine on ülioluline, sh elurikkuse kaitseks. “Praeguses kontseptsioonis välja toodud raiemahud on vastuolus eesmärgiga hoida majandusmetsade tagavara. Samuti ei peata planeeritav raiemaht metsadega seotud elurikkuse allakäiku, vaid annab sellele hoogu juurde,” sõnas Eestimaa Looduse Fondi metsaekspert Liis Kuresoo.

Keskkonnaühendused toonitavad, et kliimakahjud on majanduses juba kohal, alustades põllumajandust mõjutavatest ettearvamatutest ilma kõikumistest kuni puidusektorit mõjutavate kahjuriteni. Iga selline muutus on ettevõtjale ootamatu kulu, mis vähendab tulusid ja suurendab kahjumlikkust.  On suur risk, et juba mõne aasta pärast muutuvad tänase tegevusetuse tõttu veel mitmed majandusalad kahjumlikuks.

Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimehe ja ettevõtja Jüri Kaljundi sõnul on plaanitav kliimakindla majanduse seadus kui lõhkilaenatud eelarve, mis lumepallina aasta aastalt kasvab ning lõpuks pauguga lõhkeb.

“Eesti loobumine varem seatud eesmärkidest saab olema häbiplekk kõigile meie ettevõtjatele, kes peavad oma tooteid ja tegevusi eksportima või meelitama siia kõrgtehnoloogilisi investeeringuid. Praegu plaanitava kliimaseaduse väheambitsioonikad eesmärgid kahjustavad kogu meie majandust ning ekspordivõimekust, sest säästlikkus ning eesrindlikkus roheteemadel on paljude välispartnerite jaoks tähtsaks valikukriteeriumiks. Tiheda konkurentsiga turgudel on maine üks tähtsamaid otsustajaid ning välja pakutud kujul seadusega langeb Eesti sabassörkijate hulka,” täpsustas Eestimaa Looduse Fondi nõukogu esimees ja ettevõtja Jüri Kaljundi.

Nii kindlast süsinikueelarvest ja 1,5-kraadisest eesmärgist loobumine kui ka tööstuse ja valitud tegevusalade planeeritav kasvuhoonegaaside koguse suurendamine on Kaljundi sõnul lubamatu.

Selleks, et Eesti kliimaseadus aitaks kaasa kliimamuutuse pidurdamisele ning kaitseks nii loodust kui ka inimest ja majandust, soovitavad keskkonnaühendused võtta põhilähtekohaks Pariisi kokkuleppest tulenev eesmärk pingutada, et globaalse temperatuuri tõus jääks 1,5 kraadi piiresse, ning seada senisest ambitsioonikamad eesmärgid kasvuhoonegaaside heitmete vähendamiseks.

Sarnased artiklid