Booraks (dinaatriumtetraboraadi dekahüdraat) on keemiline ühend, mida leidub looduses mineraalvees, soolajärvedes ja vulkaanilises mudas või saadakse keemilise sünteesi teel teistest booriühenditest. Booraks on laialdasemalt kasutuses juba 19. sajandi lõpust laialdaselt levinud koostisosana erinevates pesu- ja pinnapuhastusvahendites.

Seda kasutatakse ka leegiaeglustina või hallitusvastase ainena klaaskius. Aine leidumine looduses ja selle laialdane kasutus ei tähenda veel, et see oleks inimese tervisele ohutu. Veelgi enam, tavatarbijale ei tohiks booraks üldse kättesaadav olla! Samuti, nagu ei too me metsast kärbseseent korvis koju tarbimiseks, ei tohi ka booraksit kodus kasutada.

Mõjub halvasti viljakusele

Booraksi puhul on tegemist reproduktiivtoksilise ainega, kuna võib kahjustada viljakust ja ohustada veel sündimata last. Ohtlikuks loetakse kõik segud ja tooted, kus booraksi sisaldus on 4,5% või rohkem. Kemikaale reguleeriva määruse (REACH määrus) järgi ei tohi Booraksit kui reproduktiivtoksilist ainet müüa tavatarbijale puhta ainena või tootena, milles booraksi sisaldus on 4,5% või rohkem.

Suurema booraksi sisaldusega tooteid võib kasutada ainult kutsealaselt ning sellisel juhul peab toote pakendil olema märge: „Üksnes kutsealaseks kasutamiseks”. Kutseline kasutaja on isik, kes on läbinud vastava koolituse ja kellel on tunnistus selle kohta, et ta on omandanud teadmised kutsetegevuses kasutavate kemikaalide ohtlikest omadustest, riskide ohjamisest ja kasutamistingimustest.

Booraks ei ole roheline valik

Terviseameti huviorbiiti sattus booraks oma laialdase „soovitusliku“ kasutuse tõttu kodumajapidamistes. Booraksit lisatakse kohupiimavärvide ehk kaseiinvärvide koostisesse, et saada sideaine.

Meedias on soovitatud booraksit kasutada „rohelise“ kodukeemia koostisainena pindade puhastusvahendites ja pesupulbri segus, aga ka insektitsiidina (putukatõrjevahendina), näiteks raputades booraksit aladele, kus soovitakse sipelgatest vabaneda.

Uuringud kinnitavad ohtlikkust

Senimaani ei ole booraksit peetud ohtlikuks aineks, kuid teaduslikud uuringud on selle ümber lükanud ning aastal 2012 otsustati Euroopa Liidus booraksi kasutust piirata (piirangud ohtlikele ainetele on toodud REACH-määruses). Seetõttu on mõistetav, et sellekohane teadmine ei ole veel levinud.

Nagu eespool mainitud, on booraks inimese tervisele kahjulik vaatamata sellele, et teda ehedal kujul loodusest leida võib.  Kemikaalide käitlemisel ei tasu abi otsida foorumitest ja blogidest.

Alati tuleb enne ükskõik missuguse „tee-ise-kodukeemia“ kokku segamist põhjalikult järele mõelda, kas teadmised kõikidest koostisosadest on piisavad.  

Oluline on lugeda toote pakendil olevat märgistust või infolehte ja kasutada tooteid vastavalt juhistele, sest ainult nii on võimalik vältida õnnetusi ning ära hoida soovimatuid kõrvalmõjusid.

Booraks nagu ka kõik teised ohtlikud kemikaalid tuleb viia ohtlike jäätmete kogumispunkti.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta