Täna hommikul esitas Eesti Metsa Abiks liikumine Tallinna Keskkonnaametile oma vastuväited parkide kaitse alt välja töötamise kavatsuse kohta, kuna meie hinnangul on amet osade parkide loodusväärtusi vääralt hinnanud ning võib põhjustada sellega linlastele olulise haljastuse hävinemist. Samuti tekitab küsimusi, miks on linnavalitsus lasknud kinnisvaraarendajatel osad kaitsealustel aladel leiduvatest loodusväärtustest hävitada.

Lugupeetud Tallinna Keskkonnaamet!

Kirjutame teile kodanikuühendusest Eesti Metsa Abiks (EMA) seoses Tallinna Keskkonnaametis valminud määruse eelnõu väljatöötamise kavatsusega, milles selgitatakse kümne Tallinna pargi kaitse alt väljaarvamise põhjuseid ning vajadust. Kaitse alt planeeritakse välja arvata järgmised kaitsealused pargid, millest enamus on koduaiad: Hans-Lepa puukool-aed Haabersti linnaosas, Linnu tee 83 aed, Linnu tee 87 aed ja Mõtuse tn 8 aed Kristiine linnaosas, Kurni tn 5 aed, Palli tn 4 ja 6 aed Nõmme linnaosas ning Hõbekuuse tee 31/Tuule tn 3b aed, Kesktee 35 aed, Väina tee 4 aed ja Windecki park Pirita linnaosas.

EMA liikmed on käinud kõnealuste parkide ja aedadega tutvumas ning leidnud, et ehkki osade puhul on kaitse alt välja arvamine tõepoolest põhjendatud, ei saa seda kõigi kavatsuses märgitud haljasalade kohta siiski öelda.

1) Haabersti linnaosas asuva Hans-Lepa puukool-aia alal on väga kaunis haljastus ning seal asub esimese väärtusklassi puid, mis on ka põhjuseks, miks roheala 1993. aastal kaitse alla võeti (http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/GetFile.aspx…). Väljatöötamise kavatsuses kirjutate, et „Hans-Lepa puukool-aia looduskaitselised väärtused on hävinud alale korruselamute ehitamise tõttu“ (Tallinna parkide kaitse alt välja-arvamine: VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS, lk 2), aga see väide ei vasta tõele, sest ala inspekteerinud kodanikuaktivistid leidsid mitmesuguseid säilitamist väärivaid puid, muu hulgas hiiglasliku tamme ning erakordselt kõrged männilised:

Tekib küsimus, mis põhjusel soovitakse Puukooli ala kaitse alt välja arvata, kui tegemist on väärtusliku haljasalaga, kus asub esimese väärtusklassi puid? Kas alal soovitakse arendada samasugust kinnisvaraarendust nagu kõrvalolevatel kruntidel?

Lisaks sellele tekib küsimus, et kui teatavad looduskaitselised väärtused alal ongi hävinud, siis millised täpselt ning kes vastutab selle eest, et looduskaitselised väärtused on hävinud alale korrusmajade ehitamise tõttu? Kaitse alla võeti park just sellepärast, et hävitavast tegevusest piirkonna looduskaitselisi väärtusi säästa. Kuidas kõnealune keskkonnarikkumine teoks on saanud? Kui suured on keskkonnakahjud? Kas selle tegevuse läbi viinud isikud on vastutusele võetud?

EMA hinnangul pole Haabersti linnaosas asuva Hans-Lepa puukool-aia ala kaitse alt välja arvamine õigustatud, kuna väärtuslike puude ning linnaelanike tervise seisukohast väärtusliku haljasala säilimine pole sellisel juhul enam tagatud.

2) Pirita linnaosas asuv Windecki park on väärika ajalooga ning kätkeb endas sealsele kinnisvaraarendusele vaatamata ikka veel korraliku rohelust. Parkide kaitse alt väljatöötamise kavatsuses kirjutate, et „Windecki pargi arhitektuurne kompositsioon ja ajalooline planeering on loetamatu, pargi territoorium on jagatud elamumaa kruntideks, millest osa on hoonestatud“ (Tallinna parkide kaitse alt välja-arvamine: VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS, lk 2). Taas tekib küsimus, miks on osa kaitsealuse pargi loodusväärtusest lastud kinnisvaraarendajatel hävitada? Kuidas kõnealune keskkonnarikkumine teoks on saanud? Kui suured on keskkonnakahjud? Kas selle tegevuse läbi viinud isikud on vastutusele võetud?

Väljatöötamise kavatsus jätkub selgitusega, et „alal on säilinud üksikpuude või puudegruppidena põlised hõbehaavad, lehised, harilikud vahtrad“ (Tallinna parkide kaitse alt välja-arvamine: VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS, lk 2). Kõnealust ala inspekteerinud aktivistid hindasid sealsed põlispuud heas seisukorras olevateks ning säilitamist väärivateks, mh hinnati ligikaudu 150 aastast hõbepaplit, mis kuulub tänu oma kõrgusele ja vanusele esimese väärtusklassi puude hulka:

Tekib küsimus, mis põhjusel soovitakse Windecki park kaitse alt välja arvata, kui tegemist on senisele kinnisvaraarendusele vaatamata ikka veel väärtusliku haljasalaga, kus asub esimese väärtusklassi puid? Kas alal soovitakse arendada samasugust kinnisvaraarendust nagu kõrvalolevatel kruntidel?

Kodanikuühenduse hinnangul võiks Maarjamäe ala oma kireva ja mitmekesise taustaga olla kõikidele sõja ohvritele mõeldud terviklik ala, sest seal on nii vene kui ka saksa mälestusala ja hauad ning lähiajal rajatakse Pirita poolsesse osasse ilmselt ka kommunismiohvrite mälestusmärk. Kõik see võiks olla omavahel tervikuks ühendatud, kuna tegemist on väärtusliku ja rahuliku kohaga, mille potentsiaal on seni kasutamata.

Lisaks sellele ühendab Windecki park Maarjamäe Pirita Selveri poolse rohelusega ning tagab linnahaljastuse seisukohalt olulise rohekoridori säilimist, mis omakorda toetab üldise rohevõrgustiku säilimist, sest ühendab pikemaid trajektoore teiste kohtadega. 2008. aastal valminud Tallinna rohealade teemaplaneeringu alusel on „linna rohevõrgustiku peamiseks eesmärgiks [...] tagada inimestele kvaliteetne elukeskkond, tagada ökoloogiline tasakaal võimalikult looduslikuna [AnL93], kaitsta tiheasula looduslikku mitmekesisust ja võimaldada elanikele olla kontaktis loodusega nii lähematel kui kaugematel puhke- ja virgestusaladel“ (Tallinna rohealade teemaplaneering, lk 96).

Windecki park on kujunenud armastatud jalutuskohaks nii Maarjamäe, Pirita kui ka Lasnamäe elanikele ning tänu väga erinevatele puuliikidele on seal väga liigirohke linnustik. Pargi tükeldamine on ohuallikaks nende liikide säilimise seisukohast ja puude mahavõtmist ei saa kompenseerida lähedal asuv männimetsa tukk, kuna tegemist on eri vanusega ja hoopis teisest liigist puudega. Arvestades Windecki pargi puude vanust, on sellest kujunemas üks Tallinna väärtuslikumaid rohealasid, kuna vanade ja väärikate pargipuude arv kahaneb drastiliselt ning kui puuduvad suuremad massiivid, kus puud saaksid kasvada, siis pole järgmistel põlvedel enam võimalik nautida mitmesaja aastaseid pargipuid.

EMA hinnangul pole Pirita linnaosas asuva Windecki pargi kaitse alt välja arvamine õigustatud, kuna väärtuslike puude ning linnaelanike tervise seisukohast väärtusliku haljasala säilimine pole sellisel juhul enam tagatud.

3) Pirital asuv Hõbekuuse tee 31/Tuule tänav 3b aed on EMA liikmete hinnangul igati väärikas park ja jalutusala, mis väärib kodanike hinnangul kaitse all hoidmist, et vältida selle täis ehitamist ning haljasala kadumist. Välja töötamise kavatsuses olete lisanud kõnealuse ala kaitse alt välja arvatavate aedadega samasse kategooriasse, leides, et „nimetatud objektide puhul on tegemist peamiselt hoonestatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksustega“ (Tallinna parkide kaitse alt välja-arvamine: VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS, lk 1), ometi on kõnealune ala hoonestamata. Võib eeldada, et ka läheduses asuva kinnisvara omanike huvi ei piirdu mitte üksnes nende kruntidega, vaid ka seda ümbritseva looduse ning selle võimalustega. Tekib küsimus, mis põhjusel soovitakse Hõbekuuse tee 31/Tuule tänav 3b aed, kui tegemist on senisele kinnisvaraarendusele vaatamata ikka veel väärtusliku haljasalaga? Kas alal soovitakse arendada samasugust kinnisvaraarendust nagu kõrvalolevatel kruntidel?

EMA hinnangul pole Pirita linnaosas asuva Hõbekuuse tee 31/Tuule tänav 3b aia kaitse alt välja arvamine õigustatud, kuna linnaelanike füüsilise tervise ning vaimse rahulolu seisukohast väärtusliku haljasala säilimine pole sellisel juhul enam tagatud.

Kokkuvõte

Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks liikmed leiavad, et Hans-Lepa puukool-aed Haabersti linnaosas ning Hõbekuuse tee 31/Tuule tn 3b aed ja Windecki park Pirita linnaosas tuleks Tallinna Keskkonnaametis valminud määruse eelnõu väljatöötamise kavatsusest, milles selgitatakse kümne Tallinna pargi kaitse alt väljaarvamise põhjuseid ning vajadust, välja arvata.

EMA toetub oma seisukohavõtus Tallinna rohealade teemaplaneeringule, mis valmis 2008. aastal ning peaks olema üheks linna arengu alusdokumendiks. Kõnealune dokument toetab meie poolt osutatud rohealade säilitamist, sest rõhutatakse rohevõrgustiku säilitamise vajadust, millist punkti meie poolt välja toodud haljasalade kaitse all hoidmine täita aitaks:

Linna rohevõrgustiku peamiseks eesmärgiks on tagada inimestele kvaliteetne elukeskkond, tagada ökoloogiline tasakaal võimalikult looduslikuna [AnL93], kaitsta tiheasula looduslikku mitmekesisust ja võimaldada elanikele olla kontaktis loodusega nii lähematel kui kaugematel puhke- ja virgestusaladel. (lk 96)
Linnale tervikuna ja ka igale linnaosale ning asumile tagatakse optimaalne haljastus, lähtudes nii ökoloogilisest efektist, esteetilisest aspektist kui ka atraktiivsusest. Nii tasandub haljastuse ebaühtlane paigutus. (lk 103)
Rõhku asetatakse eluaseme lähihaljastusele. (lk 103)
Planeerimisel, linnaelu korraldamisel ja ehitustööde tegemisel käsitletakse haljastust võrdväärse elemendina linnakeskkonna tehislike elementide (hooned, teed, kommunikatsioonid) kõrval. (lk 103)
Haljastust säilitatakse maksimaalselt, olenemata omandivormist. (lk 103)

Kaitse alt välja arvamise kavatsuses kirjutate, et „objektide kaitse alt välja arvamisel puudub mõju loodus- ja elukeskkonnale, samuti puudub mõju sotsiaalvaldkonnale, riiklikule julgeolekule, majandusele, regionaalarengule ning riigiasutuste ja kohaliku omavalitsuse korraldusele“ (Tallinna parkide kaitse alt välja-arvamine: VÄLJATÖÖTAMISE KAVATSUS, lk 2). Ometi on kõnealuseid alasid inspekteerinud kodanikuaktivistid leidnud, et kui Hans-Lepa puukool-aed Haabersti linnaosas ning Hõbekuuse tee 31/Tuule tn 3b aed ja Windecki park Pirita linnaosas kaitse alt välja arvatakse, võib see kaasa tuua nii Tallinna loodusliku kui sotsiaalse heaolu vähenemise.

Linnaelanike füüsilise tervise ja emotsionaalse rahulolu seisukohalt on oluline säilitada ning arendada olemasolevaid haljasalasid, sest praegu leiutatakse üle kogu maailma erinevaid viise selleks, et linnadesse rohelust ja haljastust juurde tuua, mitte seda vähendada. Seega peaks ka Tallinna linnavalitsus suhtuma oma valitsetava linna rohealadesse hoopis tähelepanelikumalt ning suurema vastutusega.

Jaga: