Eesti Pank alustab 2025. aastal kahe uue meenemüntide sarjaga. Soomepoiste hõbemünt tähistab vastupanule pühendatud meenemüntide sarja algust ning Lilli Suburgi hõbemünt tähistab silmapaistvatele Eesti naistele pühendatud meenemüntide sarja algust.

Eesti Panga juhatus on otsustanud, et keskpank annab 2025. aastal välja kolm meenemünti ja ühe erikujundusega 2eurose pühendusmündi. Soomepoistele ja Lilli Suburgile pühendatud hõbemündid tähistavad uute meenemüntide sarjade algust. Lisaks emiteeritakse hõbemünt riigimehe Otto Strandmani 150. sünniaastapäeva tähistamiseks ning erikujundusega 2eurone, mis tähistab 500 aasta möödumist esimesest eestikeelsest trükisest.

Vastupanule pühendatud meenemüntide sarja idee on tunnustada tegevusi ja rühmitusi, mis moel või teisel osutasid vastupanu Eesti okupeerimisele ning on seisnud iseseisva ja vaba Eesti eest. Mündisarja avalöögiks on soomepoiste hõbemünt.

Soomepoisid olid vabatahtlikena Soome poolel võidelnud eestlased, kes aitasid Talvesõjas ja Jätkusõjas seista vastu Nõukogude Liidu okupeerimiskatsele. Kokku võitles Soome poolel hinnanguliselt ligi 3500 eestlast. Osa soomepoisse võitles 1944. aastal Nõukogude Liidu vastu ka Eesti pinnal, et anda lootust Eesti iseseisvuse taastamiseks.

Silmapaistvatele Eesti naistele pühendatud meenemüntide sarja idee on tuua rohkem esile naisi, kellel on olnud suur mõju ühiskonna arengule. Mündisarja ettevalmistamise käigus pidas keskpank nõu ekspertidega, kes on uurinud Eesti naisliikumiste ja silmapaistvate Eesti naiste ajalugu. Mündisarja avalöögiks on Lilli Suburgile pühendatud hõbemünt.

Lilli Suburg oli Eesti rahvusliku ärkamisaja tegelane ja naisliikumise teerajaja. Ta oli üks esimesi, kes naiste õiguste eest avalikult kõneles ja tegutses, ning tema ideed ja püüdlused olid omas ajas väga eesrindlikud. Suburg oli Eesti esimese naistele suunatud ajakirja Linda asutaja ja peatoimetaja. Ajakiri arutles naiste ebavõrdse ühiskondliku olukorra üle ja otsis võimalusi, kuidas seda parandada, õhutas naisi haridust omandama, püüdis avardada nende maailmapilti ning pakkus julgustust ja eeskuju. Suburgi asutatud tütarlaste erakoolis rakendati uuenduslikke õppemetoodikaid, et äratada õpilastes huvi ja uudishimu.

Praegu pole veel lõplikult otsustatud, millised on järgmised mündid nii vastupanule kui ka silmapaistvatele Eesti naistele pühendatud mündisarjades. Tavaliselt koosneb meenemündisari vähemalt kolmest meenemündist, mis keskenduvad samale teemale. Eesti Panga juhatus teeb 2024. aasta lõpus otsuse, milliseid meenemünte annab keskpank välja 2026. aastal.

 

Taust

 

Tavaliselt koosneb meenemündisari vähemalt kolmest samale teemale pühendatud meenemündist. Eesti Pank on teinud erinevaid meenemündisarju: näiteks Eesti sportlased olümpiamängudel ning Eesti riigimeeste ja ühiskonnategelaste 150. sünniaastapäevale pühendatud sari. Samuti on keskpank teinud Eesti rahvusloomale, rahvuslinnule ja rahvuslillele pühendatud sarja, mille raames tuleb 2024. aastal välja erikujundusega 2eurone rukkilille tähistamiseks. Lisaks tulevad 2024. aastal välja Tartule pühendatud kuld- ja hõbemünt, mis on lõppakordiks Eesti hansalinnadele pühendatud mündisarjale.

Eesti Panga juhatus kinnitab 2026. aasta meenemüntide kava 2024. aasta lõpus. Sedavõrd pikk eelvaade on vajalik selle tõttu, et mündi tootmine võtab kaua aega. Mündi loomiseks on vaja teha kujunduskonkurss ja seejärel hange müntide vermija leidmiseks. Alles siis saab alata tootmine, ent selle ettevalmistamine võtab samuti aega.

Ettepanekuid meene- ja pühendusmüntide vermimiseks saab Eesti Pangale saata igaüks veebilehe kaudu. Kuni 2024. aasta augusti lõpuni saab igaüks esitada ettepanekuid 2026. aastasse kavandatavate müntide kohta.

Kõik saabunud ettepanekud vaatab läbi Eesti Panga kokku kutsutud nõuandev kogu, kelle eksperdihinnangu ja ettepanekute alusel teeb Eesti Panga juhatus otsuse, millised mündid vermitakse. Juhatus konsulteerib enne otsuse tegemist ka keskpanga nõukoguga.

Meenemündid (collector coins) vermitakse väärismetallidest ning jäädvustavad ajaloolisi isikuid ja sündmusi. Meenemündid ei ole mõeldud ringlusse laskmiseks ja need kehtivad seadusliku maksevahendina üksnes mündi emiteerinud riigis. Väärismetallist meenemüntide müügihind on enamasti kõrgem kui mündi nimiväärtus.

2eurosed pühendusmündid (commemorative coins) on ringlusse lastavad käibemündid, mille liikmesriigi rahvusliku külje tavakujundus on asendatud erikujundusega. Need on mõeldud mõne rahvusliku või üleeuroopalise tähtsusega sündmuse või teema jäädvustamiseks.

Sarnased artiklid