Detsembris startis Eestis ja 13 teises Euroopa riigis suurejooneline projekt WaterLANDS, mille raames plaanitakse mitmel pool Euroopas taastada kokku 10 500 hektarit kahjustatud märgalasid. Eestis toimuvad tööd 3500 hektaril. Parandada plaanitakse Kikepera kaitseala kuivendatud metsade olukorda ja Kõrsa raba seisundit, samuti puhuda taas elu sisse Lavassaare ammendunud turbaväljakutele.  

Euroopa Komisjoni Horizon 2020 Roheleppe programmi poolt rahalise toetuse saanud projekt koondab eri riikide kogemuste põhjal kokku senised parimad praktikad, mida saab ka tulevikus märgalade hüvanguks kasutada. Kaasates juba projekti alguses kohalikke kogukondi ja teisi huvilisi, püütakse kahjustunud märgalade taastamisel leida parim lahendus nii keskkonnale, kohalikule kogukonnale kui ka majandusele. Nõnda laotakse vundament tulevikuks, et säilinud märgalad oleks paremini hoitud ja mõistlikult kasutatud ning kahjustatud alad taastatud. 

Viis aastat kestvat projektis WaterLANDS osaleb 32 partnerit 14 Euroopa riigist ning seda juhib Dublini ülikooli kolledž (UCD) Iirimaalt. Eestist lööb kaasa neli partnerit: Tartu Ülikool, Eestimaa Looduse Fond, Riigimetsa Majandamise Keskus ja AS Tootsi Turvas. Projekti kogueelarve on 23 miljonit eurot, millest Eesti partneritele on kokku kasutada antud 5,2 miljonit.

“Waterlands-i projektis püüame tuua märgalade taastamist looduskaitsealade piiridest välja. Selleks tuleb ennekõike leida võimalusi taastamistegevuse põimiseks muude maakasutusviisidega nagu näiteks roheenergeetika või puhkemajandus. Esmakordselt Eestis otsime teadlaste, looduskaitsjate ja turbakaevandajatega koostöös lahendusi järjest laienevate ammendunud turbaväljakute taaselustamiseks. Eestil on kandev roll selles üle-Euroopalises projektis ning loodetavasti saame ise juurde kui ka jagada kogemusi, kuidas märgalasid taastada,” sõnas Tartu Ülikooli poolne projektijuht Marko Kohv.

Maailmas leidub lisaks soodele väga palju erinevaid märgalasid. Soodes, randades, soometsades, deltades, soo- ja lamminiitudel elab 40% maailma liikidest. Lisaks säilitavad ja seovad märgalad hiigelkoguses süsinikku - nad katavad vaid 3% maismaast, kuid hoiavad endas 30% muldadesse talletunud süsinikust. Märgalad reguleerivad läbi maastike kulgevat veevoogu, leevendades nõnda põuda ja üleujutusi ning puhastades vett saaste- ning liigsetest toitainetest.

Teisalt on märgalad väga tundlikud kuivendamise suhtes – Lääne-Euroopas on tänaseks kadunud ca 90% märgaladest, mis on omakorda kaasa toonud eutrofeerumise, ekstreemsed põuad ja üleujutused ning maastikupõlengud. Samuti lendub märgalade kuivendamisel lühikese aja jooksul atmosfääri tagasi tuhandete aastate jooksul turbasse seotud süsinik, võimendades nõnda kasvuhooneefekti. Nende probleemide leevendamiseks on vajalik luua kesk- ja ühiskonda ühendav lähenemine, mida soovitaksegi projekti jooksul saavutada. 

WATERLANDS-i projekti rahastatakse Euroopa Komisjoni Horizon 2020 Roheleppe programmist.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta