Euroopa Liidu elanikest on oma eluga kõige enam rahul Taani, Soome, Rootsi ja Norra elanikud, selgub Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fondi Euroopa Elukvaliteedi Uuringust.
ELi riikide elanikest on kõige vähem enda eluga rahul bulgaarlased, ungarlased ja lätlased. Eestlased on enda eluga üldiselt rahul ning peavad end õnnelikeks.
Kui Euroopa Liidu elanikud hindavad enda elukvaliteeti kümne palli skaalal 7 punktiga ja õnne 7,5-ga, siis eestlaste vastavad näitajad jäävad vaid veidi madalamale – rahulolu eluga hinnatakse 6,7 punktiga ja õnne 7,4 punktiga. ELi õnnelikemad ja enda eluga kõige enam rahulolevad inimesed elavad Põhjamaades, kus keskmine rahulolu indeks on kümne palli skaalal 8,3. Kõige madalamalt hindavad enda elukvaliteeti Bulgaaria, Ungari ja Läti elanikud – kümne palli skaalal vastavalt 5, 5,6 ja 6 punkti. Leedulased on enda eluga rohkem rahul kui lätlased ning vähem rahul kui eestlased, hinnates enda elukvaliteeti 6,3 punktiga ja õnne 7,3 punktiga.
Põhjamaade elanikud on ka tuleviku suhtes eurooplastest kõige optimistlikumad – Soome, Rootsi, Norra ja Taani elanikest kokku keskmiselt 81% on tulevikule mõeldes positiivsed. Kuigi eestlased on oma põhjamaa naabritest tulevikule mõeldes vähem optimistlikud, on Eesti elanikud siiski märksa positiivsemad kui eurooplased keskmiselt – eestlastest näeb oma tulevikku positiivselt 67%, ELi riikide keskmine on aga 55%.
ELi elanike elukvaliteet ja heaolu sõltub suuresti nende asukohariigi majandusest. Uuringust selgub, et inimeste osakaal, kes elavad erinevate tarbeesemete ja hüvede puuduses, on ELi uutes liikmesriikides viis korda suurem kui vanades liikmesriikides. Sellegipoolest esineb olulisi erinevusi ka uute ja vanade liikmesriikide plokkide siseselt. Näiteks sarnanevad Malta ja Sloveenia, mis kuuluvad küll uute liikmesriikide hulka, paljuski Lääne-Euroopa riikidele, samas kui mitmed Kreeka, Itaalia ja Portugali elanike vaated ja kogemused kattuvad just ELi uute liikmesriikide elanike omadega.
Eurofondi Euroopa Elukvaliteedi Uuringu tulemuste ja analüüsidega saate tutvuda siin: http://www.eurofound.europa.eu/press/releases/2008/081119.htm
Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofond) loodi 1975. aastal Euroopa Nõukogu poolt, et aidata kaasa paremate elu- ja töötingimuste loomisele. Eurofondi tegevusvaldkond hõlmab tööhõivet ja -tingimusi, töö- ja pereelu tasakaalu, kollektiivseid töösuhteid ning sotsiaalpartnerlust. Eurofondi tegevuse eesmärk on pakkuda Euroopa Liidu sotsiaalpoliitika võtmepersoonidele ja valdkonnas tegevatele spetsialistidele teavet, analüüse ja uuringuid, mis viidud läbi EL-i liikmesriikides.
Eurofondi informatsiooni vahendab Hill & Knowlton Eesti AS. Eurofondi partner Eestis on Poliitikauuringute Keskus PRAXIS.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
