Mitmed eneseabi raamatud ja muud n-ö "nõustava" iseloomuga üllitised pakuvad imelisi lahendusi, kuidas oma karjääri elavdada, kui mitte et vaimusurmast ellu äratada. Ent selle asemele, et rääkida koledat tõde… Igatahes müüb see, mis on esteetiline.

Asudes aga teema kallale, kui eesmärk on teha karjääri, tuleb vaeva näha ka enesereklaamimisel. Küll aga selle asemel, et ennast kiita, tasub läbi teha järgnev harjutus – üles kirjutada kõik, mida  on võimalik klassifitseerida karakteriveana.

Kuna piinlike küsimuste esitamine on üks lihtsamaid viise, kuidas õppida ennast tundma, miks siis mitte võtta selleks päev (või kaks, et depressioonist üle saada), ning keskenduda enda nõrgematele külgedele, mis jäävad tihtipeale tugevamate varju kui mitte eituse unustusse.

Enesekriitikaga saab alustada peegli ees seistes ja öeldes välja asju, mida ei ole võimeline tegema või, liikudes edasi keerulisemate juhtumiteni, mida teed korduvalt ja ikka valesti. Mis puutub välimusse, siis on sentimeetreid, mida muuta ei saa, ent on ka kaalunumber, mida saab korrigeerida tahtejõuga.

Keskenduda tuleks ka enda suhtlemisviisidele, vastates küsimustele: "Mispärast on tekkinud konfliktid, miks on probleemid eskaleerinud või arenenud milleski hullemaks, kuidas oleksin võinud asjatuid muresid ära hoida, kas valides selle asemel teise taktika, mida olen senimaani järginud?"

Ükskõik mis näite puhul on oluline, et sellest jookseks läbi ühtne mõte - kõike võinuks muuta või saanuks ära hoida ainult lihtlabase tahte abil.

Oht on küll lahmida, et täis saada lehekülgi, kuid harjutuse eesmärk ei ole enesehinnangu langetamine, vaid just arusaamine, kui palju võib ära teha lihtsalt tahtmise ja tahtejõuga (mis väga paljudel juhtudel ongi põhjuseks, miks me ei ole olnud edukad oma üritustes).

Harjutusega kaasneb ka n-ö avastus, et Sa ei ole täiuslik, Sa teed mitmeid vigu, Sa käitud teatud olukorras tarbetult ja ebaefektiivselt ning Sa ei ole mitte mingil juhul eriline, vastupidiselt sellele, mida Lääne ühiskond igaühesse sisendab.

Alati leidub inimesi, kes on sinust paremad, ideaalsemad, kenamad või kõike eelnevat kokku, kuid olgugi et ideaal on tihtipeale kättesaamatu, on püüdlemine selle poole kohustuslik, sest ka enesereklaami puhul on kõik kinni mõtlemises.

Rääkides mõttemallidest, enesereklaami lähtepunktiks ei saa olla arusaam "oi, kui tore ma olen", vaid kõik algab küsimuste esitamisest enda nõrkade külgede kohta. Promo sisuks ongi tegelikult olemasolevatele "vigadele" lahenduste leidmine.

Meeles võiks pidada ka seda, et niisama toredus ei müü ning  püüe olla välimiselt originaalne, kui seda teevad kõik, ei toimi, vaid sisemus loeb. Kui pole kvaliteeti (mis on saavutatud, praakides nõrkusi välja), siis pole tegelikult ka midagi reklaamida, ennast küll mitte, pigem seksi.

Küsimuste esitamisest ega karakterivigade likvideerimisest ainuüksi ei piisa, kuna enesereklaam on lõpmatu protsess senikaua, kui ülejäänud maailm on pidevas muutumises ja arenemises. Seejuures on irooniline soovitada inimestele „ole sina ise”, kui tegelikkuses tähendaks see ettekäänet olla sama ebatäiuslik kui alati.

Enesereklaam siiski ei baseeru "sina ise" olemisel, vaid kui tahad ka müüki teha, siis tuleb välja kuulutada seda, mida kõike "Ma võin olla". Kui ei taha olla üheööliblikas, siis ei pääse ka vastava lubaduse täitmisest; sellest ka eelpool kirjeldatud harjutus

Samal ajal kui mõtted on need, mis tõstavad ühte inimest teistest rohkem esile, aitab innovaatilisi ideid genereerida keskkond, mida on mitmeid kordi kergem muuta kui iseennast.

Harjutuse kõrgem eesmärkki on muuta keskkonda Sinu ümber, defineerida Su elufilosoofia ja prioriteedid ning panna Sind alustama püüdlemist paremuse poole. Sellist nii-öelda konkreetset ja süsteemset enesekujundit on palju lihtsam reklaamida, saavutades ka edu; ja kõik algabki muutes viise, kuidas oled harjunud mõtlema.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta