Eesti Energia energiasäästu valdkonna projektijuhi Teet Keremi sõnul tuleneb nõnda suur erinevus eramute ja korterite energiakulude vahel sellest, et eramuomanikud on motiveeritumad energiasäästu investeerima. „Põhiküsimus ongi selles, et kas vastutus on jagatud või mitte. Eramu puhul vastutab energiakulude tekkimise ja maksmise eest enamasti üks perekond. Seetõttu tuntakse ka rohkem huvi kokkuhoiu võimalusi pakkuvate lahenduste vastu.“

Peamine erisus eramute ja korterite energiatarbe vahel tekib soojustusest ja küttekuludest. Energiaprofiilidest selgub, et kodu seinad on soojustatud 55% eramutest ja 33% korteritest, katuse, pööningu ja keldikorruse on soojustanud 56% eramutest ja 34% korteritest. Akende vahetamise osas on seis võrdsem – profiilide andmeil on aknad vahetatud nii 3/4 eramutest kui ka korteritest. 

Profiili täitnud kortermajade elanikest on 59% kaugküttel, mis on elektri-ja õlikütte kõrval üks kallemaid kütteliike. Kaugkütte hind võib piirkonniti erineda mitmeid kordi ja olla isegi ligikaudu 3 korda kallim kui kütmine maa- või õhk-vesi soojuspumbaga. Eramutes on levinumaks kütteliigiks erinevad ahikütte lahendused, kuid viimaste aastate jooksul on oluliselt kasvanud ka soojuspumpade kasutamine. 

Energiaprofiilidest ilmneb ka, et keskmine toatemperatuur nii eramutes kui ka korterites on ligi 21 kraadi, mida loetakse optimaalseks sisetemperatuuriks. Samas vastas 15% profiili täitnutest, et nende kodus on keskmine toatemperatuur 23 kraadi ja rohkem. 

Teet Keremi sõnul on toatemperatuuri reguleerimine oluline energiakulude kokkuhoiu võimalus, sest isegi 1 kraadi võrra toatemperatuuri alandamine tähendab ligi 5-protsendilist küttekulu alanemist. „Suurem osa Eesti korterelamutest on endiselt ruutmeetri-põhisel küttekulu arvestusel, mistõttu pole korterites võimalik individuaalse küttekulusid juhtida. Ehkki suurima KredExi rekonstrueerimistoetuse määra üheks eelduseks kütteregulaatorite ja -kulujaoturite paigaldamine, on need lahendused paigaldatud vähestesse kaugküttega kortermajadesse. Ometi on need soojustuse kõrval üks tulemuslikemaid viise küttekulude juhtimiseks,“ sõnas Kerem.

Eesti Ehitusregistri statistika näitab, et ligi 70% juba ehitatud eramutest ja 94% kortermajadest kannab D või sellest madalamat energiaklassi. Eesti Energia e-teeninduses on oma energiaprofiilid täitnud 5000 eramuomanikku ja 4500 korteriomanikku. 

Eesti Energia energiaprofiili leiab ettevõtte e-teenindusest www.energia.ee ning selle täitmiseks tuleb vastata 24-le küsimusele oma eluaseme seisukorra, energia- ja veekulude, koduste seadmete ja tarbimisharjumuste kohta. Eesti Energia e-teenindust saavad kasutada kõik eestimaalased sõltumata valitud elektrimüüjast või võrgupiirkonnast. Energiaprofiili saab täita nii eesti, vene kui ka inglise keeles.