Mitmed GMOd on leidnud tee turule ja põldudele, samas on mõnede GMOde kasutamine kas keelatud või on nende kasutamine ajutiselt peatatud. Enne kui ükski GMO kasutusele lubatakse, tuleb teha üksikasjaline riskianalüüs, mille käigus määratletakse kõik võimalikud ohud, ohu tekkimise tõenäosus ning GMO kasutuselevõtu tagajärjed.

Iga GMO on unikaalne. Samuti on iga riskianalüüs ainulaadne ja selle tulemus on iga GMO jaoks erinev. Pole olemas sellist asja nagu üldine GMOde ohtlikkust või ohutust tõendav riskianalüüs.

Riskianalüüs võimaldab süstemaatiliselt ja kõikidele arusaadavalt koguda ja hinnata andmeid, mille alusel langetatakse hiljem otsus GMO kasutamise lubamise või keelamise kohta.

Riskianalüüsi tegemisel on pikk ajalugu. Riskianalüüs on arenev ja muutuv protsess, hõlmates nii kvalitatiivseid kui ka kvantitatiivseid elemente, kuid neis kõigis on sarnaseid lähenemisviise ning alati on eristatavad kolm lihtsat üksteisega tihedalt seotud ja üksteisest loogiliselt tulenevat astet.

1. Ohu määratlemine ja selle hindamine

Ohu määratlemise juures tuleks küsida kahte küsimust – mida me kardame, et juhtub? Ning teiseks - mis seda põhjustab? Ohu määratlemise esimene samm on teha kindlaks GMO mingi omadus (bioloogiline, keemiline, füüsikaline), millel võib olla kas inimestele või keskkonnale kahjulik mõju. GMO oht võib olla nt tema mürgisus või see, kui GMO tekitaks mingit haigust.

Oht võib olla otsene, kaudne, koheselt ilmnev, mingi aja pärast ilmnev või kumulatiivne, summeeruv. Otsene oht võib olla mürgisus. Näiteks sööb putukas GM taime ja sureb. Kaudse ohu näide võib olla selline, kui seesama putukas sööb GM taime, mis toodab mingit putukale endale mittemõjuvat valku. Putukas sööb ja tal on kõht täis ja hea olla. Tuleb lind, sööb putuka ära ja see toksiin, mis oli putukale kahjutu, on kahjulik hoopis linnule ning näiteks linnu muna koor muutub seetõttu õhukeseks, lind istub oma munad katki ja pojad surevad enne koorumist. Samuti võiks üheks kaudse mõju näiteks olla see, kui putukad söövad toksiini tootvat taime ja surevad ning seetõttu lindude toidulaud selles paigas vaesestub. Kaudseid mõjusid on raske hinnata ja see eeldab enamasti head arusaamist kogu ökosüsteemi toimimisest ja seal valitsevatest seostest. Kohene oht ilmneb väikese ajavahemiku järel ja seda on kerge seostada GMOga, seevastu viivitatud oht võib ilmneda alles pika aja, isegi põlvkonna möödudes. Kumulatiivseks ohuks peetakse ohtu, mis ilmneb pika aja jooksul, kui mõjud kuhjuvad, erinevad tegurid suhtestuvad omavahel ja annavad koos teistsuguse tulemuse, kui võiks arvata nende üksi esinemisel.

GMOde riskianalüüs baseerub tavaliselt GMO võrdlusel tavaliste, muundamata sama liiki organismidega või eelistatult GMO vanemliiniga, juhul, kui liigisisene varieeruvus on väga suur. Nt kui mikroorganism ei olnud enne uue geeni sisestamist patogeen, aga pärast geneetiliselt muundamist on, on patogeensus loomulikult organismi uus omadus ja oht, mille tekkimise tõenäosust ja tagajärgi tuleb hinnata.

Küllalt raske on hinnata ohtu, mis kaasneb GMO ristumisega looduslike sugulasliikidega või muundamata põllukultuuridega. Ristumine iseenesest ei pruugi keskkonnale või inimtervisele ohtlik olla, kui sellega ei anta edasi omadusi, mis muudaksid sugulasliikide edaspidist käitumist. Kui ristumisel antakse edasi umbrohumürgikindlust kandev geen, ähvardab põllumajandust selge oht – umbrohud ei allu enam tõrjele. Ristandid muutuvad ohtlikuks alles siis, kui need on võimelised looduses püsima jääma ja oma levikut suurendama. Järglasi mitteandvad üksikud ristandtaimed ei kujuta endast ohtu.

2. Pärast ohu määratlemist on riskianalüüsi teine etapp tõenäosuse ja võimaluse hindamine, et see oht tegelikkuses realiseerub

Ohu realiseerumise tõenäosus võib puududa, olla minimaalne, väike, keskmine (märkimisväärne) või suur. Oluline on ka GMOde kasvatamise või kasutamise ulatus ja kogused. Tõenäosus ja ulatus kokku annavad võimaliku ohu tegelikkuseks realiseerumise absoluutväärtuse – ohu võimalikkuse.

Väikese ohu korral võib aktsepteerida suuremat tõenäosust, kasvatamise puhul suurtel pindaladel peame olema ettevaatlikud ka väiksema tõenäosuse korral.

Näiteks teatud omadusega GMO söömisel suurtes kogustes ja sageli on suur tõenäosus allergia tekkeks. Kui see GMO on meie dieedis vähetähtis taim ja üldjuhul keegi seda nii suurtes kogustes ei tarbiks, siis tõenäosus allergia tekkeks kas puudub või on oluliselt väiksem kui juhul, kui see oleks tavaline, igapäevatoidus sagedasti kasutatav GMO.

Ohu tõenäosuse ja võimaluse hindamisel vaadeldakse ohu tekitaja (GMO) jaotumust ruumis, koguseid, omaduste muutumist vastavalt keskkonnatingimustele jms.

Näiteks mida rohkem on GM putukamürki tootvaid taimi põllul, seda suurem on tõenäosus, et kahjurputukad surevad suuremal hulgal. Kui GM taimi on ainult mõni, siis sureb ainult mõni isend kahjurputukate populatsioonist.

Kui GM taimi kasvatatakse suure ühtse monokultuurpõlluna, siis on suurem tõenäosus, et kahjurputukatel pole kuhugi põgeneda kui põllul, mis on jaotatud väikesteks siiludeks, mille vahel kasvavad tavalised muundamata taimed.

3. Nende kahe komponendi – võimaliku ohu ja selle tekkimise tõenäosuse korrutisena – leitakse risk, st kvalitatiivne või kvantitatiivne hinnang, millist riski see GMO võib kujutada inimestele või keskkonnale ja millised tagajärjed sellel võivad olla.

Risk hõlmab: informatsiooni (teadmisi) ja ebakindlust (seda, mida me ei tea); analüüsi ja olukorra hindamist; järelduste tegemist ja edasist tegevust (nn riski käitlemine).

Riski võib defineerida kui mingi ebasoodsa sündmuse tekkimise tõenäosust ja selle tagajärgede tähtsust. Selleks et hinnata riski, PEAB olemas olema mingi OHT ja samas võib olla olemas ebakindlus või teadmatus selle ohu realiseerumise suhtes. Riski hindamisel tuleb kindlaks teha ebakindluse olemasolu ning otsuse tegemisel tuleb seda ebakindlust arvesse võtta.

Otsuse tegemisel tuleb arvestada ka riski käitlemist. Näiteks olukorras, kus oht võib küll eksisteerida ja tema esinemise tõenäosus on suur, kuid kui seda ohtu on väga kerge kontrolli all hoida, võib riski taseme siiski aktsepteeritavaks lugeda.

Kokkuvõtteks võib öelda, et riskianalüüsi käigus määratletakse ohud, iseloomustatakse riske, kirjeldatakse ebakindlaid aspekte ja eeldusi ning tehakse kokkuvõte. Riskianalüüs aitab kaasa otsuste tegemisele, kuid ei anna lõplikku vastust, pigem iseloomustab täpsemalt probleeme ja võimalikke lahendusi. Võimalik lahendus on edaspidine tegevus, riski käitlemine. Alles pärast nende etappide läbimist võib langetada otsuse GMO kasutusele lubamise või keelustamise kohta.

Allikas:
E. Truve, M. Koppel, L. Eek ja T. Levandi „Kuidas hinnata GMOde mõju inimestele ja loodusele?“, Keskkonnaministeeriumi ja Tallinna Tehnikaülikooli 2008. aasta väljaanne, kaasrahastanud ÜRO Keskkonnaprogramm.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta