Kolmandik Eesti energiatarbimisest leiab aset elamutes, mistõttu moodustab see suurima energiatarbimisega majandussektori transpordi- ja tööstussektori ees. Kuidas säästa energiat eri tüüpi elamu- ja ärihoonetes?

Sellest, et energiasäästu teemad haaravad kogu Euroopas üha rohkem tähelepanu, annab tunnistust ka asjaolu, et just energiatõhusus on üks prioriteete Euroopa Liidu majanduskasvustrateegias „Euroopa 2020“.

Energiatõhusus on tõusnud aktuaalseks küsimuseks nii Euroopas kui ka Eestis eeskätt sel põhjusel, et ligi 40% Euroopa Liidu tarbijatest kasutab energiat kõige rohkem hoonetes. Nii on see ka Eestis, kus kolmandik üldtarbimisest toimub elamutes, mistõttu moodustab see suurima energiatarbimisega majandussektori transpordi- ja tööstussektori ees.

See on ka põhjus, miks senised riiklikud säästumeetmed on keskendunud peamiselt korterelamute energiatõhusamaks muutmisele – kortermajades saavutatav energiasäästu mastaabiefekt on oluliselt suurem kui eramutel.

Siinkohal tuleb arvestada asjaoluga, et korterelamu renoveerimise maksumus on eramuga võrreldes kaks korda väiksem ehk et korterelamu puhul saab sama raha eest kaks korda rohkem ära teha. Nii näiteks investeeritakse Eestis järgmisel toetusperioodil korterelamute renoveerimisse pool struktuurifondide rahast ehk 102 mln eurot.

Potentsiaalsed säästuvõimalused

Miks on oluline mõelda kavandatavate, ehitatavate või olemasolevate hoonete energiatõhususele juba täna? Statistika kohaselt on hoonete eluiga enamasti 50–100 aastat. See tähendab, et majadest, mis on ehitatud 2005. aastal, jääb 92% alles ka aastaks 2020 – neist omakorda 75% on tõenäoliselt alles ka aastal 2050. Seega mõjutavad meie tänased otsused meid rahaliselt veel terve sajandi jooksul.

Üldiselt on elamu- või ärihoonete renoveerimise tsükliks kujunenud 30–40 aastat – suuremad ümberehitusi, millega kaasneb ka energiasääst, tehakse tavaliselt alles ligi 80 aasta möödudes maja ehitusest. Energiatõhusama tulemuse annab selline renoveerimine, mis läheneb ülesandele terviklikult. Näiteks kui on plaanis paigaldada päikesepaneelid, siis ei ole mõtet vahetada eraldi katusekattematerjal ja asuda hiljem paneele paigaldama, vaid paigaldada kohe katusekonstruktsioonina mõeldud paneeleid.

Tuleb tunnistada, et tehnilisest aspektist vaadates on energiasäästlik renoveerimine seotud üsna suurte väljakutsetega, kuna iga hoonet tuleb vaadata tervikuna ja arvestada sealjuures ka hoone eripärasid. Päris universaalset lahendust ei ole ja tuleb meeles pidada, et renoveerimise puhul mõjutab üks otsus otseselt või kaudselt kõiki teisi tegevusi või otsuseid.

Isegi kui elamu energiasäästlikumaks muutmist pole võimalik tervikuna ette võtta, tasuks esimese sammuna tõhustada elamu välispiirdeid ning seejärel ka ventilatsioonisüsteemi, tasakaalustades väljuva õhu soojust küttesüsteemi renoveerimise kaudu.

Lisaks tuleks pöörata tähelepanu ka vee soojendamisele hoones, sest see on kütte kõrval suuruselt teine energiakulu. Tasub meeles pidada, et renoveerimise eesmärk ei saa olla vaid hoone energiatarbimise vähendamine, vaid ka hoone parema sisekliima tagamine, kuna korralik õhuvahetus on esmatähtis nii hoone kui ka elanike pikaajalise heaolu ja tervise tagamiseks.

Senisest veelgi energiatõhusamaks

Selleks et hinnata kasutuses oleva elamu või ärihoone energiasäästlikkust ja leida võimalusi olukorra parandamiseks, oleks mõistlik pidada energiakulude arvestust. See annab hea ülevaate, kui suur on hoone energiatarbimine.

Seejärel tuleks tarbimisandmeid täpsemalt analüüsida, et oleks võimalik neid kuluefektiivselt vähendada. Lihtsaim viis selleks on täita energiaprofiil, mille 24 küsimust hoone seisukorra, kommunaalkulude, energiaseadmete ja kasutajate energiatarbimise harjumuste kohta aitavad selgitada välja kasulikke võimalusi energia kokkuhoiuks ning võimaldavad teha kindlaks ka hoone energiamärgise.

Energiaprofiili abil on võimalik saada esmane ülevaade hoone seisukorrast, võrrelda enda tulemusi ligi 12 000 eestimaalase tulemusega ja saada konkreetseid soovitusi, kuidas hoonet energiatõhusamaks muuta.

Nende soovituste põhjal on võimalik teha oma tarbimisharjumustes väikseimaid muudatusi, mis võivad tuua kaasa 5–20% energiasäästu. Suurema säästu saavutamiseks peab aga arvestama täiendavate investeeringutega – sellisel juhul on mõistlik tellida energiaaudit, mis annab täpse ülevaate, kuidas kasutatakse konkreetses hoones energiat, milline on elamu tehniline seisukord ja missugused oleksid energiasäästu võimalused. Auditiga kaasnevad ka tasuvusarvutused ja tulemused, mida saab renoveerimistööde kavandamisel aluseks võtta.

Ka väike panus hoone energiatarbimise vähendamisesse tasub ühel hetkel kindlasti ära. Küll aga on mõistlik lähtuda kuluefektiivsusest, mitte säästa pelgalt säästu pärast. Valitud lahendused peavad olema läbimõeldud ja majanduslikult otstarbekad, kuna igal energiasäästumeetmel on oma tasuvuse piir. Kokkuvõttes on ju kuluefektiivseimaks säästumeetmeks siiski tarbimata energia.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta