Erakond Eestimaa Rohelised valivad 19. veebruaril toimuval üldkogul uusi juhte. Üks juhikandidaatidest on 23-aastane Johanna Maria Tõugu, kellelt Bioneer uuris kandideerimise ja rohelise maailmavaate tagamaid.

Neoonrohelised innustasid

2018. aastal, kui Eesti poliitikamaastikul pakkus kõneainet neoonroheliste bänd, KOV valimised olid just selja taga, otsustas tollal alles gümnaasiumis õppiv Johanna Maria, et rohelised on just need lahedad inimesed, kellega ta liituda soovib.

„Tahtsin möllata ja tegutseda. Võtsin oma tollase peika kaasa ja liitusime,“ muigab Johanna Maria. „Kui olin pool aastat erakonnas olnud, võeti mul kratist kinni ja kutsuti juhatusse, Nüüdseks olen vedanud ka Noori Rohelisi ja Tartu piirkonda. Aasta aega pidasin ka erakonna aseesimehe ametit. 2020. aastal olin Tartu ilmselt läbi aegade noorim linnapea kandidaat. Siin ma nüüd olen: igati roheline ja valmis võtma vastutust erakonna juhina.“

Poliitika vajab julgeid noori

Johanna Maria sõnul on roheliseks olemine tema jaoks õige valik. Olles ülikoolis õppinud riigiteaduseid teab ta täpselt, milliseid maailmavaateid erakonnad esindavad. Rohelised on eraldiseisev, väga uuenduslik, keskkonnast ja sotsiaalsest õiglusest hooliv maailmavaade – just see, mis noori kõnetab.

Roheliste juhikandidaat leiab, et poliitika vajab rohkem noori ja rohkem naisi, kuna nende seisukohad ja tulevikuootused on alaesindatud.

Kuigi noored on aktiivsed, neile lähevad maailma asjad korda, jääb nende hääl poliitikamaastikul siiski nõrgaks. Eriti vähe on kuulda venekeelsete noorte arvamusi. Ka valimas võiksid noored aktiivsemalt käia.

„Legitiimsuse annab igale erakonnale rahvas. Eestis on vaja vaid aega, et mujal Euroopas edukaks saanud roheline poliitiline vaade ka siin toetust leiaks. Ma olen kindel, et tegelikult Eesti on valmis, ka siinsed noored on valmis uue sajandi poliitikaks, sest rohelised pakuvad maailmale täpselt seda, millest on puudu. Roheliste olulisemateks märksõnadeks on vägivallatus, sotsiaalne õiglus, osalusdemokraatia, kodanikualgatused, võrdsed võimalused,“ selgitab Johanna Maria.

Roheline olla ei ole häbiväärne, isegi kui erakond ei ole riigikogus. Vastupidi, see on tulevikku vaatav! Kui vaadata roheliste erakondade edu maailmas, on ainult aja küsimus, millal Eestimaa Rohelised valituks saavad.

Rohelised on normaalsus, mitte äärmus

Roheline maailmavaade ei ole äärmus. Äärmuslik on meie keskkonna hävitamine, ökotsiid, kiusamine, meie suurte narkokahjudega leppimine, massiline liikide väljasuremine, vaimse tervise kriis, noorte enesetappude tõus, massiline ülekaalulisus, mikroplasti reostuse levik isegi sündimata lastesse.

Johanna Mariat innustab asjaolu, et Eestimaa Rohelistesse on tulnud kokku inimesed, kes ei otsi ,,sulli ega feimi’’, kiiret raha ega ülisuurt kuulsust, sest seda väiksemas erakonnas pole. Nad on päriselt sisemiselt väga motiveeritud teostama oma maailmavaadet. Selline vabatahtlik motiveeritus on pigem haruldane: „Siin on inimesed, kellel on siirad kavatsused. Rohelised on läbinisti maailmavaateline ühendus, mul on väga hea olla koos mõttekaaslastega.“

Katkise hingega loodust ei kaitse

Johanna Maria usub, et sotsiaalset õiglust ja looduse pooldamist ei saa lahutada, sest inimene, keda on hästi koheldud, suudab hoida ka loodust: „Kui inimestel on oma eluga liiga palju tegemist, ei jää neil energiat keskkonda kaitsta. Sotsiaalse õigluse ja looduskaitse ühiseks nimetajaks on hoolivus ja arusaamine, et me oleme üks. Meie heaolu sõltub palju sellest, mis toimub meie ümber. Kandkem looduse eest hoolt, nagu me kanname hoolt enda eest.“

„Meie ühiskonna probleemideks on vaesus ja stressi tekitav elukeskkond. Kui sotsiaalprobleemid kasvavad üle pea, siis keskkonnale ei mõelda, võidakse hoopiski pudelist abi otsida, mis omakorda muudab sotsiaalprobleemid teravamaks. Tulemuseks on suured tervisekahjud ja õnnetud inimesed.“

Loodus pole vaid inimese hüve

Roheliste juhikandidaat leiab, et keskkond on Eestis äärmiselt alapolitiseeritud valdkond. Seevastu meditsiin on ülepolitiseeritud teema. Keskkond tuleb tuua poliitika areenile ja sellest peab rääkima kogu aeg. Kui koroonakriisist räägitakse, kirjutatakse peaaegu igas uudises, siis keskkonna hävingust teavitab meedia harva, ometi on mõlemad teemad väga olulised. Keskkond on jäänud kildkonna aktivistide kaitsta.

Eestis ei nähta loodust kui eluliselt vajalikku, elusat ja kaitsmisväärset, vaid otsitakse inimesele vajalikke hüvesid, ökosüsteemiteenuseid. See tähendab, et loodus taandatakse numbriteks. Näiteks meie ühise vara - metsa - olukord on drastiliselt halvenemas, ning see on meie kõigi asi selle heaolu eest seista. Mets on enamat kui numbrid või inimese hüve.

Johanna Marial on kahju, et suur osa looduskaitseorganisatsioonidest hoiavad poliitikast eemale: „Ma saan nende põhjustest aru. Olen Eesti Looduskaitse Seltsi liige ja seal minu poliitilise tausta peale õnneks ei pahandatud. Siiski meeldiks mulle väga, kui saaksime senisest palju enam looduskaitsjatega koostööd teha, sest mis oleks veel parem vahend maailma muutmiseks kui poliitika. Poliitikat ei tasu karta, vaid seda tuleb kasutada.“

Täna on Eestimaa Roheliste eesmärk aidata viia looduskaitseorganisatsioonide maailmavaadet poliitilisele tasandile. Roheliste erakond pole keskkonnaorganisatsioon, vaid rohelise maailmavaate kandja.

Johanna Maria meelest on keskkonnast vaja rääkida piisavalt lihtsas keeles, et keskkonnakaitse mõjuks ägedalt ja ei hirmutaks: „Ma usun, et paljud inimesed südames on keskkonnasõbrad, aga nad ei julge sellesse keerulisse valdkonda ise sukelduda. Nad kahtlevad oma teadmistes, mis on igati loomulik. Minu eesmärk on olla eeskujuks, et julgustada kõiki inimesi loodusest hoolima."

Mõju olemas

Kuigi Eestimaa Rohelised jäid 2021. aasta KOV valimistel Tartus alla valimiskünnise, kutsus Mart Hiob (SDE) Johanna Maria keskkonnakomisjoni alaliseks külaliseks.

Võimalus osaleda linna arengus on olnud väga õpetlik. Komisjon leiab aset kord kuus ning peamised teemad linnas on ehitusega seotud: mitu puud krundil, üldplaneeringuga otsustatud asjad, mis on ikka veel vaidluse all. Näiteks Keskpark, Ihaste, Ropka park, Sanatooriumi park on kõrge keskkonna- ja kultuurilise väärtusega piirkonnad, aga neis on tugev ehitussurve.

„Linn on oma juhtide nägu. Kui valimiste ajal nägin teiste poliitikute olemust ja iseloomu, siis nüüd näen otsuste kujunemist ning nende tagajärgi. Olen saanud aru, et kui tahta paremat linna, tuleb ise olla otsustajaks.“

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta