Äsja avalikustati Prantsusmaa Rahvusliku Terviseagentuuri (Anses) läbiviidud uuringu tulemused, kust selgub, et suur osa ühekordsetest beebimähkmetest sisaldavad märkimisväärsel tasemel inimese tervisele kahjulikke kemikaale, sealhulgas glüfosaadi jääke.

Sellisel viisil mähkmete testimist ei ole teadaolevalt varem teostatud. Uuring viidi läbi kiireloomulisena, kuna oli arvestatav oht, et osad mähkmed võivad sisaldada kemikaalide jääke ja on seega ohtlikud laste tervisele.

Prantsuse terviseminister kommenteeris meedias, et beebide tervisele mähkmed kohest ega tõsiseltvõetavat riski ei kujuta ning vanemad võivad jätkata mähkmete kasutamist. Ta põhjendades oma arvamust sellega, et neid samu mähkmeid on juba üle 50 aasta pidevalt kasutatud.

Vastukaaluks ilmus ministrite ühisavaldus, milles valitsus andis mähkmetööstusele aega 15 päeva, et esitada konstruktiivne plaan, kuidas lahti saada mähkmetes sisalduvatest mürgistest koostisosadest. Tootmise ja toodete lõplikult ohutuks muutmiseks anti aega kuus kuud.

Uuringust

Uuringus testiti pea kõiki Prantsusmaal müügil olnud ühekordselt kasutatavaid mähkmeid. Konkreetsete tootjate nimesid välja ei toodud, aga valimit nimetati Prantsuse turgu esindavaks. Samuti märgiti, et paljud testis osalenud mähkmete brändid on müügil ka teistes Euroopa riikides.

Mähkmetest leiti mitmeid inimesele kahjulikke aineid ja kemikaalide jääke. Beebi arenemisjärgus organism on aga eriti vastuvõtlik välistele mõjutajatele ja kokkupuutel nahaga jõuavad kõik need ained ka lapse organismi.

Kemikaalid jõuavad mähkmetesse kahel viisil. Osa aineid lisavad tootjad teadlikult, arvestamata sellega, et paljud kemikaalid võivad tekitada nii allergiaid kui ka märksa tõsisemaid terviseprobleeme. Kemikaalide seas leiti mähkmetest näiteks sünteetilisi lõhnaaineid Lilial ja Lyral, mis on mõlemad tuntud koostisosad parfüümides, kosmeetikas ja kodukeemias. Mõlemad ained võivad tekitada allergiat ja nahaärritusi. Samuti leiti mähkmetest aromaatseid süsivesinikke, dioksiine ja furaane – kõik need ühendid häirivad immuun- ja hormoonsüsteemi, ning on inimese organismile kantserogeensed.  Põllumajanduskeemia jäägid ja glüfosaat jõuavad mähkmetesse tavaliselt aga kaasproduktidena, ehk siis tootmiseks kasutatav materjal on juba eelnevalt saastunud.

Miks on glüfosaadid ohtlikud?

Glüfosaat on maailma enim levinud  umbrohutõrjevahed, mida toodetakse Ameerika Ühendriikides, peamiselt Roundupi nime all. Olgugi, et Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur IARC ja Maailma Terviseorganisatsioon on glüfosaadi klassifitseerinud „tõenäoliselt vähki tekitavaks“, on glüfosaat ka Euroopas enim kasutatav taimemürk.

Pretsedendina võib esile tõsta kohtuotsuse Ameerika Ühendriikidest, kus kohalikule farmerile Dewayne Johnsonile mõisteti kohtu poolt kahjutasuks 289 miljonit dollarit, kuna tõestati, et Roundupis sisalduv glüfosaat on tema pöördumatu vähi tekitajaks.

Kui Ansese uuring avalikkuse ette jõudis, puhkes ajakirjanduses selle ümber ka elav poleemika. Praeguseks on Prantsusmaa valitsus seadnud eesmärgi, et aastaks 2021 peab glüfosaatide kasutamine riigi põllumajanduses olema vähenenud 80%.

Ansese soovitus on, et mähkmetootjad eemaldaksid kemikaalide jäägid mähkmetest täielikult või minimeeriksid kiiremas korras saastunud materjalide kasutamise. Lõpetada tuleb ka sünteetiliste lisaainete kasutamine. Euroopa Liitu kutsutakse üles kehtestama rangemaid reegleid, võttes eeskujuks Prantsuse valitsuse kindlakäelised otsused.

Prantsuse hügieenitarvete tootjate katusorganisatsioon esitas ka omapoolse tõlgenduse testi tulemustest, öeldes, et iga aasta kasutatakse kokku üle kolme miljardi mähkme ja siiani pole mingeid nähtavaid kõrvalmõjusid ilmnenud. Ühtlasi tehakse pidevalt mitmeid kvaliteeti ja ohutust tagavaid teste. Grupi tegevdirektor Valérie Pouillat lisas, et tootjad võiksid loomulikult tulla vastu võimude soovidele, aga pigem selleks, et täita tarbijate nõudlust.

Kai Künnis-Beres mikrobioloog-ökotoksikoloog, Erakond Eestimaa Rohelised: "See, et sünteetiline keemia on tunginud väga kiiresti ja märkamatult meie igasse elusfääri, on äärmiselt ohtlik. Ohu suurust ei taju me üksnes seetõttu, et mõju on salakaval ja esile kutsutud tervisehäired mitmepalgelised ja ajas kuhjuvad. Selle mõju olemasolu kinnitab terve rea haiguste kasv (allergiad, talumatused, immuunpuudulikkus, kasvajad, ainevahetushäired) ja viljakuse langus.

Tervisele pannakse alus väga varajases nooruses, juba emaihus ja varemgi. Imik on kõigile välismõjudele eriti vastuvõtlik ning iga mõju võib temas algatada suuremaks paisuva tervisehäire, mida hiljem heastada on väga raske või võimatu. Seetõttu on iga rahva, riigi ja pere esmane ülesanne pakkuda uuele põlvkonnale maksimaalselt tervislikku keskkonda, sealhulgas toitu, kehakatet (mähkmeid, riideid jne) ja tarbeesemeid (toidunõusid, mänguasju jms). Kui riigile on tähtis rahva püsimajäämine, siis peame panustama emade ja väikelaste tervisesse ning muutma selle esmatähtsaks. Kõigepealt tuleb oluliselt suurendada väikelastele mõeldud esemete igakülgset kontrolli ning seda vajalikul määral rahastada; teiseks tuleb ergutada ja soodustada naturaalsetest materjalidest lastemähkmete, riiete ja mahetoidu tootmist Eesti ettevõtete poolt ning parandada ohutute esmatarbekaupade kättesaadavust tarbijatele, kehtestades ökoloogiliselt puhastele kaupadele väiksema käibemaksumäära."

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta