Merisiga on ideaalne lemmikloom lastele, seda eriti olukorras, kus elamispinna väiksus, korteriomaniku keelud või vanemate töötamine kodukontoris ei võimalda kassi või koera pidamist. Kuigi merisiga on leebe, hammustab harva, kohaneb omaniku elutsükliga, tema häälitsuste mõistmine on ka lapsele jõukohane ning loomakest on soodne osta, on merisiga siiski küllaltki kulukas loom. Merisigade pidamise muudab kulukaks asjaolu, et need loomad söövad üsna palju, nad vajavad võrreldes hamstriga suurt puuri ja mugavaks elamiseks rohkelt allapanu. Bioneeri toimetaja Katrin Lipp uuris, kas merisigasid saab pidada ka säästvamalt ilma, et loomakeste heaolu kokku hoitud summade tõttu väheneks.

Miks merisigade pidamine on kallis?

Kõige kulukamaks läheb merisigade pidamine linnas elaval perekonnal, kellel pole ei sobivaid tutvuseid ega ka maakohta, kust varusid soodsamalt hankida. Sel puhul jätab merisea omanik looma toidu, loomatarvete ning puuri allapanu eest poodidesse liigagi kopsakaid summasid.

Merisigade heina ja toidu puhul ei ole säästmise võimaluste tekitamine keeruline, sest kõik sõltub ostetud kraami hinnast ja ostja kauplemisoskustest. Kui loomaomanikul on võimalik lemmiku toiduvarusid täiendada ise toidukraami kasvatades või mõnelt talunikult soodsalt ostes, siis see on igati tervitatav – vähenevad nii rahakulud kui keskkonnamõju.

Hoopis keerulisem on säästa puuri allapanu pealt. Loomapoodides ja supermarketites pakutakse merisigadele allapanuks saepuru, puulaaste, saepurugraanuleid, paberipuru, õlgesid ning spetsiaalseid geeljaid imavusgraanuleid. Valik on küll väga lai, aga head lahendust on ikkagi raske leida.

Kõige odavam on merisigadele osta puuri allapanuks saepuru, aga puru kipub tolmama ja liigne tolm pole hea ei inimesele ega loomale. Saepuru plussiks võib pidada asjaolu, et kaubandusvõrgust saab osta ka kodumaist toodangut. Saepuru ostes tasub kindlasti jälgida, et tegemist ei oleks okaspuu saepuruga, sest okaspuu puit sisaldab fenoole, mis on merisigadele mürgised. Bioneeri toimetajal ei õnnestunud leida kaubandusvõrgust ühtegi saepuru, millel oleks olnud märgitud, et tegemist on ainult lehtpuu puruga. Küll aga leidus mitu saepurumarki, mille pakil kiideti selle naturaalset männilõhna ja samas soovitati seda pisinärilistele. Mitmed saepurud olid lihtsalt puutüübi osas märgistamata.

Saepurule iseloomuliku tolmamise vältimiseks on hakatud pakkuma ka granuleeritud allapanu või puulaaste. Graanulite puhul on tegemist universaaltootega, mis sobib väidetavalt nii lindudele, närilistele kui kassidele. Reaalsuses võivad kokku pressitud graanulid aga merisigade jalgadele valusad olla ja plastikpuuris tekitavad need iga liigutusega palju heli. Graanulid on enamasti pärit erinevatest Euroopa riikidest ja omavad kopsakat transpordijalajälge. Väga paljud graanulite tootesarjad on okaspuupuidust tehtud. Graanuleid kulub puuri puhastades palju, mis muudab need kalliks valikuks.

Ka puulaastud ei tolma, aga ka need võivad merisigade jalgadele haiget teha nagu graanulidki. Bioneeri toimetajal ei õnnestunud leida puulaastudest allapanu, mille pakil oleks olnud märgitud, et tegemist on lehtpuulaastudega.

Merisigade jalgadele ei tee haiget hallikat värvi paberipuru, mida kallimahinnaliseks allapanuks samuti loomapoodides pakutakse. Paberist allapanu on lisaks pehmusele ka vaikne ja kerge. Paraku on paberist allapanu üsna keskkonnavaenulik valik, kuigi võiks arvata teisiti, sest energiat on kulutatud paberi tootmisele ja selle kohale toomisele. Osadel paberist allapanudel oli tootjamaaks märgitud lausa USA.

Puuri põhjas võib kasutada ka heina või õlgesid, aga selline allapanu vajab üsna tihedat vahetamist, sest pind läheb kiirelt märjaks. Õlgesid ja heina pakuvad ka Eesti ja naabermaade tootjad.

Kas on alternatiive?

Olenemata valikust, millist ühekordset allapanu eelistatakse, on merisigade hügieeniga seotud prügiteke igal juhul suur. Mõnel puhul on ootamatult suur ka rahakulu.

Õnneks on merisigade allapanu probleem lahendatav vägagi soodsalt ja lihtsalt! Lahendust pakub fliismaterjali kasutamine.

Merisead
Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee

Fliis koos imava alusmaterjaliga (nt froteekangas, vanad linad, pestav madrats vms) moodustavad korduvkasutatava allapanu, mida analoogselt korduvkasutatavatele mähkmetele tuleb uuesti kasutamiseks aeg-ajalt pesta.

Kui merisea puuri paigutada ka meriseatualett ning koolitada loomad seal käima, siis ei pea allapanu iga päev vahetama, vaid piisab kahest puhastamisest nädalas. Tualetis käimist saab soodustada pannes pärast puhastamist veidike puhastamata puuri heinajääke pissimisnõusse. Merisigadele meeldib pissida juba pissimiseks kasutatud kohta. Ajapikku loomad harjuvad tualeti kindla asukohaga ja lõhnaga meelitamine pole enam oluline.

Olen kuulnud inimesi ütlemas, et fliis ei saa loomadele allapanuks sobida, sest see on kõike muud kui looduslik. Kuid ärgem unustagem, et merisead ei ela ka looduses saepuru, graanulite või paberi peal. Needki alternatiivid pole meriseale loomulikud elukeskkonnad.

Fliisi muudavad allapanu jaoks sobilikuks tema kolm esmapilgul tähtsusetut omadust. Esiteks ei ima materjal vett, vaid laseb sellel endast läbi voolata. See tähendab, et fliis ei ima endasse ka looma vedelaid väljaheiteid, vaid suunab need imavasse allapanumaterjali, jäädes ise kuivaks.

Teiseks ei jää merisead fliisi külge (erinevalt nt froteest) küüntega kinni, mis muudab materjali ohutuks. Loomad ei saa fliisist niite välja sikutada ja ennast vigastada.

Kolmandaks on fliiskangas väga kergesti ja kiiresti hooldatav. Et puur enam-vähem puhas seisaks, tasub kõvad väljaheited, mis on meriseatualetist väljaspoole sattunud, 2-3 korda päevas fliisi pealt lihtsalt kokku pühkida ja ära visata. Kui meriseatualett on kaetud näiteks heintega, siis piisab selle puhastamisest korra päevas.

Korduvkasutatav allapanu vajab rahalist väljaminekut vaid korra. Te võite soetada allapanu tegemiseks teise ringi äridest ka kasutatud riidematerjali. Nii saate hakkama eriti säästlikult. Sama fliiskangas võib allapanuna kesta aastaid.

Merisead
Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee

Bioneeri toimetajal läks kolme komplekti riidest allapanude õmblemine maksma 12 eurot. Kogu materjal sai ostetud kasutatuna. Sama palju raha kulus graanulitest allapanu korral kahe nädalaga.

Kuidas fliismaterjali allapanuna kasutada?

Fliisi kasutamine sõltub palju puurist, milles merisiga elab. On oluline, et merisead ei pääseks fliisi alla, ei jääks riide külge küüntega kinni ega ei näriks riiet.

Et loom riide alla ei pääseks, peab fliiskanga kas puuri külge kinnitama või imava materjali ümber mässima. Lihtsalt fliisteki laotamisest puuripõhja võib olla rohkem kahju kui kasu.

Merisead
Taaskasutusnipp: Vana trikotaažpolo käisest ja lõigatud plastikpudelist sai merisigadele tehtud toru, mida loomakesed usinasti mängimisel kasutavad.
Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee

Loo autor lasi õmmelda plastikust suures puuris elavate loomakeste tarbeks kõrgete servadega allapanud, mida saab paeltega puuri külge kinnitada. Selline valik sai tehtud põhjusel, et siis puudub loomal võimalus ajada oma toitu fliisi serva alla ja tal pole ka motivatsiooni sinna ise järgi pugeda.

Merisead
Pildistas Katrin Lipp, www.Bioneer.ee

Allapanu õmblemisel tekkinud fliiskanga jääkidest sai merisigadele tehtud lillekujuline kiige. Kiige kinnitamiseks puuri külge võeti kasutusele vanad tennisepaelad.

Fliisi kinnitamiseks vajalikud paelad sai lõigatud vanast kulunud trikotaažmaikast ning nendelegi paeltele ei olnud eraldi raha vaja kulutada.

Merisead
Pildistas Katrin Lipp, www.bioneer.ee

Fliisi pesemise juures on oluline kasutada vähelõhnavaid pesuvahendeid ja loobuda loputusvahendist. Ainus loputusvahend, mis fliisi omadusi ei muuda on äädikas.Lõhna puudumisel ei hakka merisead ka allapanu närima.

Lugege lisa fliisist allapanu tegemise kohta: www.pisi.ee