Keskkonnainvesteeringute Keskusesse (KIK) laekus 14 jäätmete sorteerimise ja taaskasutamise taotlust, millest tervelt neli on suunatud klaasijäätmete taaskasutamisele, teatas KIK.

Varasemas kahes taotlusvoorus on taotluste põhirõhk olnud plasti- ja biojäätmetel. Kokku laekus Ühtekuuluvusfondist rahastatavasse vooru taotlusi 153 miljoni krooni eest.

"Klaasi taaskasutamine on Eestis hetkel küllaltki madalal tasemel, mistõttu on hea, et selle valdkonna projekte on hakanud meile laekuma," sõnas jäätmevaldkonna juhtivkoordinaator Merike Üts. "Lisaks laekus ka neli plastjäätmete kasutamisele suunatud taotlust, mida on mõnevõrra vähem kui varasemates voorudes. Ilmselt on siin põhjus selles, et plastiga tegelevaid projekte on juba üksjagu olemas või lähiaastail tulemas. Nii on jäätmevood nende vahel suuresti ära jagunenud, mistõttu uusi tegutsejaid turule enam ei mahu."

Ühtekuuluvusfondist rahastatava vooru eelarve on 140 miljonit krooni, mis jaguneb kaheks. Pool ehk 70 miljonit Eesti krooni on plaanitud kohalike omavalitsuste poolt asutatud juriidilistele isikutele jäätmekäitluskeskuse, ümberlaadimisjaama või jäätmejaama rajamiseks. Teine pool aga Eestis registreeritud äriühingutele liigiti kogutud biojäätmete taaskasutamise arendamiseks ning selliste jäätmete ringlussevõtu arendamiseks, mille kohta on õigusaktides kehtestatud sihtarvud.

"Kahjuks laekus antud vooru vaid üks ümberlaadimisjaama taotlus, mis tähendab, et n-ö jäätmejaamade pooles on taotlusi rahaliselt vähem kui eelarves raha, samas kui taaskasutuse poolel on taotluste rahaline soov pea kahe korra suurem eelarvest," kirjeldas Üts. "Ühelt poolt on meil väga hea meel, et äriettevõtted on aktiivsemaks muutunud ning vahest näitab see ka majanduse elavnemist, kuid kohalike omavalitsuste madal huvi on siiski murettekitav."

Laekunud taotlused läbivad KIKis vastavushindamise ehk koordinaatorite poolt kontrollitakse taotluste vastamist meetmes toodud nõuetele. Seejärel jätkub vastavaks tunnistatud taotluste hindamine ekspertidest koosneva hindamiskomisjoni poolt. Rahastusotsuseid on oodata suve alguseks.

2000. aasta mais tegevust alustanud Keskkonnainvesteeringute Keskus on juhtiv keskkonnaabi ja -investeeringute suunaja. KIK suunab keskkonnakasutusest laekuva raha keskkonnaprojektide arendamisse, täidab Euroopa Liidu Euroopa Regionaalarengu Fondi, Euroopa Sotsiaalfondi ja Ühtekuuluvusfondi keskkonnaprojektide rakendusüksuse ülesandeid ning rakendab rohelist investeerimisskeemi (CO2 kvoodi müük ja toetuste vahendamine). Ühtlasi on KIKist võimalik keskkonnaprojektide arendamiseks laenu taotleda.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta