Wikipedia andmetel on kohv nafta järel kõige enimkaubeldud toode maailmas. Kuna Eestis teatavasti kohvi hästi kasvatada ei saa, siis tuuakse seda meile kaugematest riikidest. Seetõttu kulub märkimisväärselt naftatooteid ja lisandub CO2-te. Tasub veel teada, et kohvi on nõudlik taim – ta vajab kasvatamisel keskmisest rohkem energiat. Lisaks puhastatakse kohviistanduste jaoks tavaliselt palju looduslikke taime- ja metsakooslusi. Ehk siis – kohvil on märkimisväärselt suur ökoloogiline jalajälg!

Meie majanduslanguse tingimustes tasub arvestada ka kohv märkimisväärse mõjuga rahakotile. Kui osta näiteks Tallinna kesklinnas iga päev kaks populaarset latte kohvi (hinnaga 25 krooni tass), ulatub igakuine kulu tervelt 1500 kroonini! Kas poleks tunduvalt efektiivsem kohvijoomist piirata, sellega säästa enda tervist, keskkonda ja rahakotti?! Muide – paar aastat tagasi ütles üks kohvikupidaja, et latte kohvi pidi olema tema kõige kasumlikum toode – omahinnaga 1.3 krooni tass ja väljamüügihind 25 krooni. Seda teades ei tõuse käsi enam rahakotist nii kergelt Tammsaare välja tõstma.

„Aga ma vajan kohvi hommikuse ergutina?!“ hüüab ehk artiklilugeja. Jah, kohv on erguti. Ent ta toimib sisuliselt väsimuse edasilükkajana, mitte puhkuse asendajana. Mida see tähendab? Tähendab seda, et me joome tavaliselt hommikul, lõuna ajal ja ehk isegi korra veel päevas kohvi, et olla virgem. Kuna kohv ei asenda puhkust, vaid lükkab väsimust lihtsalt edasi, peaksime seda kompenseerima öösel pikema unega. Kas me seda aga teeme? Tavaliselt mitte. Seetõttu tõuseme hommikul üles, tunneme ennast jälle väsinuna (kuna ei kompenseerinud kohvierguti mõju) ja alustame päeva uue kohviga, et ennast „üles äratada“. Nõiaring, kas pole?!

Seega oleks mõistlik kohvitarbimist piirata. Nii tervise, rahakoti kui keskkonna nimel. Kohvisõltlastel läheb ca kaks nädalat koos võõrutusnähtudega, et kohvi organismist välja saada. Ent samas on aasta algus just parim aeg alustada kõikvõimalike lubaduste andmise ja nende täitmisega. Organism kohvivabaks!