Bioneeri vabatahtlik kaasautor Tiina Kilkson uuris Tallinna Mustamäe Gümnaasiumi koolipsühholoogi Raili Vahermägi käest, mis on koolihirm.
Sageli ei oska laps väljendada sõnadega, et tal on hirm kooli ees. Tööle hakkab kehakeel, näiteks hakkab valutama kõht või pea. Koolihirm tekib, kui miski koolis ei klapi ja tasakaal on puudu.
Hirmu põhjustajateks võivad olla näiteks märkused. Sellisel juhul on vaja leida õpilasele toeks keegi, kes julgustab.
Koolihirmu tekitab liigne laste vaheline võrdlemine ja võistlemine. Õppimises mõõdetakse, kes on parem ja kui mõni juhtub paljudes asjades teistest kehvem olema, ongi koolihirm kerge tekkima.
Olulisteks koolihirmu põhjustajateks on ka lapsevanemad, kellel on lastele väga suured ootused.
Koolihirmust aitab üle saada lapse, õpetaja, klassijuhataja, lapsevanema ja vahel isegi arsti koostöö. Koos on vaja mõelda sellele, kuidas koolihirmus õpilast toetada. Pidev toetus ja julgustamine on vajalik, et enesekindlus kasvaks ja õpilane saaks negatiivsest ringist välja.
Hea on ka, kui klassikaaslastest tuge leitakse. Koostöö kõigi osapoolte vahel on märksõnaks, mis hirmust üle aitab.
Ainult lapsega tegelemine ei aita koolihirmust võitu saada. Lapsevanema enda hirm seisneb sageli ülenõudmistes.
Koolihirm tekib kõige sagedamini 1. klassis ja ka 5. klass on keeruline aeg, sest siis minnakse klassijuhataja käe alt välja ja tekivad aineõpetajatega klassid. 9. klassis on jälle teistsugune koolihirm, seoses lõpuärevusega.
Koolihirmus laps hakkab kõige äärmuslikumal juhul kooli üldse vältima. Sümptomiteks on ärrituvus, tõrges käitumine või vastupidi apaatne olek, kui ollakse täiesti alla andnud. Just kahes äärmuses koolihirmu sümptomid seisnevadki.
Sellest, kui öelda lapsele, et ära karda või ära muretse, ei ole kasu. Siin on hea kasutada aktiivset kuulamist ja peegeldada õpilase tundeid. Öelge lapsele, et te näete kui kurb või vihane ta on.
Lahendus võib tulla kergemini, kui lapsel on usaldusisik, kellega saaks arutada mida, keda ja miks õpilane kardab. Last on vaja osata tõeliselt kuulata!
Suureks probleemiks on, kuidas last rääkima panna. Selleks sobib alustada vestlust hoopis muul teemal ja tasapisi läbi joonistamise, piltide, värvide ja mänguasjade jõuda soovitud jututeemani. Mõned lapsed ei julge rääkida ja mõned ei oska tunnetest rääkida. Suuremad juba oskavad öelda, et on näiteks ema peale pahased.
Peale koolivaheaega on koolis hoopis rahulikum, sest kõik on puhanud. Kõige raskem aeg koolis on novembris ja detsembri alguses.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
