Suvi on erinevaid vabaõhuüritusi tihedalt täis, kuid kas oled kunagi mõelnud, milline vaatepilt avaneb ühe festivali lõpus? Tavaliselt on tulemuseks suur hulk olmejäätmeid, millest moodustavad suurima osa ühekordsed nõud ja topsid, mille kogus on seda suurem, mida kauem üritus kestis.
- Tarbimine ja tervis
- Mariliis Pajula/Rohepakend
- 23. juuli 2019
- Foto: Kompadel tantsijad Uue Maailma tänavafestivalil. Janek Jõgisaar, Bioneer.ee
Ühekordseid plastikust nõusid ja joogikõrsi ei saadeta üldjuhul uuesti ringlusesse, sest nende kuju, suurus ja koostisained (erinevate plastide segu) muudavad ümbertöötlemise liialt kalliks ja keeruliseks. Seetõttu taaskäideldakse vaid 9% kogu maailmas tekkivatest plastikjäätmetest, mida on arvuliselt umbes üheksa miljardit tonni. Ülejäänud plastik on leitav prügilatest, veekogudest, randade äärest ja mujalt loodusest, sest enamik plastesemeid ei biolagune, vaid muutuvad aja jooksul väiksemateks mikroplasti osadeks, mis jäävad keskkonda ja levivad kõikjale
Kui pöörata aga jutt positiivsemate muutuste poole, siis 2021. aastaks jõustub Euroopa Parlamendi otsus keelustada teatud ühekordsed plasttooted, mille hulgas on näiteks joogikõrred, söögiriistad (kahvlid, noad, lusikad ja söögipulgad) ning taldrikud. Alates käesoleva aasta 1. oktoobrist keelab ka Tallinna linn kõigil pealinnas toimuvatel avalikel üritustel ühekordsete plastikust nõude ja söögiriistade kasutamise. Lisaks on hea meel näha, et iga aastaga tekib Eestisse juurde eeskujulikke festivale, mille korraldajad annavad endast kõik, et olla jätkusuutlikud ja keskkonnasõbralikud (sortides tekkivaid jäätmeid, leides alternatiive ühekordsetele plastnõudele või luues võimalusi täita veepudelit). Tervitused siinkohal Topsiringile, kelle abil nii mõnigi üritus on ühekordsete plastiktopside arvu kordades vähendanud. Sealjuures on nende uueks suunaks metallist toiduriistade rentimine.
Seega paistab tulevik ühekordsete plastiktoodete osas helgem, kuid seniks on võimalik anda oma panus olles vastutustundlik festivalikülastaja ja kasutades järgmisi nippe:
- Mõtle läbi oma tegevus. Kaua on plaan üritusel viibida? Mida kaasa võtta? Millist transpordivahendit kasutada? Kõige keskkonnasõbralikum viis on kasutada ühistransporti, sõita rattaga, käia jalgsi või ühendada autosõit mitme inimesega.
- Kogu kokku kõik vajaminevad asjad ning mõtle läbi, kuidas need kaasa võtta. Kõige enam on levinud keskmise suurusega selja- või üleõlakotid, mis on mugavad ja jätavad üritusel olles käed vabaks. Mõni kasutab spetsiaalseid kinnitusi, millega võimalik riputada vöö külge erinevaid esemeid (näiteks veepudelit).
- Kontrolli, mis on juba olemas ja mida oleks vaja juurde soetada. Siinjuures tasub jälgida vanade plastikust karpide või termoste puhul, et need poleks mõranenud või häguseks muutunud (vastasel juhul võib mikroplasti eralduda toidu või joogi sisse). Uute asjade ostmisel tasub teha korralikku eeltööd. Kui kodus on olemas mugavalt ja korduvalt kasutatavad lusikad või kahvlid, siis pole neid ilmtingimata vaja poest hankida.
- Korduvkasutatav joogipudel. Tänapäeval on olemas veepudelid, mis on ühtlasi ka termosed. Eesti heitliku ilma juures on teinekord päris mõnus rüübata termospudelist vahelduseks sooja teed, kakaod või kohvi. Oluline on aga, et oleks olemas üks korduvkasutatav veepudel ja ei peaks plastikpudeli kujul seda poest ostma. Rõõmustav on asjaolu, et järjest rohkem on festivalidel levinud joogikraanid, kus saab veepudelit täita kogu ürituse vältel.
- Korduvkasutatavad sööginõud ja -tarvikud. Festivalide söögiala on tavaliselt iga külastaja lemmikpaik ja mis oleks parem, kui teenindaja pakutava plastikust kahvli ja taldriku asemel paluda koogitükk oma toidukarpi ja sööma asudes haarata kotist korduvkasutatavad toiduriistad. Aktiivsetel matkajatel on ehk soetatud mugav komplekt, mis koosneb metallist lusikast, kahvlist ja noast, mis käivad omavahel kokku ja võtavad vähe ruumi.
- Proovi eelistada müüjaid, kes pakuvad hooajalist toitu ning kasutavad korduvkasutatavaid või komposteeruvaid nõusid (puidust, papist või taimepõhistest materjalidest tooted). Õnneks lisandub iga aastaga festivalidele toidupakkujaid, kes on liitunud Topsiringiga või kasutavad keskkonnasõbralikke toidunõusid.
- Sordi kindlasti kõik tekkivad jäätmed kohapeal olevate nõuete järgi.
Järgmised punktid pole niivõrd kohustuslikud, kuivõrd olenevad igaühe isiklikust vajadusest:
- Kaanega joogitops. Kui ürituse korraldajad teevad koostööd Topsiringiga, siis pole oma joogitopsi vaja võtta. Miks aga just kaanega joogitops? Sest palju mugavam on ringi liikuda, kui ei pea muretsema tee või kohvi maha loksumise pärast.
- Joogikõrs. Tõeline kõrrefänn võib festivalil juua smuutit või jäätisekokteili oma kõrrest. Tänapäeval on valikus näiteks metallist, pilliroost, paberist või klaasist versioonid ja õnneks ei võta ükski neist palju ruumi.
- Riidest salvrätik, mille sees saab vajadusel hoida lusikat ja kahvlit või kasutada seda muul moel salvräti asemel.
- Vihmavari või keep, et halva ilma korral ei peaks neid poest soetama juhul, kui need on tegelikult kodus olemas. Sama põhimõte kehtib päiksekreemi ja -prillide kohta. Üks hea nipp on panna suures pudelis olev kreem väiksema ümbrise sisse (mõne eelmise kosmeetikavahendi tuub vms), et ei peaks uut väiksemas pakendis toodet ostma.
- Igaks juhuks üks poekott ja väiksem puuviljakott juhuks, kui kõht läheb tühjaks ja lähedal asuvast poest saab osta puuvilju või muid snäkke.
Milleks kõik see? Hetkel leidub veel piisavalt üritusi, kus kasutatakse ühekordselt kasutatavaid plastiknõusid. Senikaua pole aga keskkonnale mõtleva festivalikülastaja süda rahul ja seetõttu tasub igaks juhuks teatud asjad kaasa võtta. Soetades endale kohvitopsi või veepudeli saad neid kasutada ka tööl, bensiinijaamas või kasvõi lennukis, et mitte tekitada plastiktopsidest koosnevat prügi. Kusjuures oma toidutarvikute kaasavõtmine viib meid tagasi ajalukku, sest perioodil 1500-1700 kanti Euroopas ja Ameerikas samuti nuga ja lusikat (valmistatud puidust või kivist) endaga kaasas. Nimelt võõrustaja ei pakkunud kunagi toidu juurde söögitarvikuid. Eriliselt kaunis toiduriist (näiteks kullast või elevandiluust) oli sel ajal omaette staatuse näitaja nagu tänapäeval kallis ehe või käekell. Lisaks aitas taoline käitumine vältida haigusi, sest kes teab, kui puhas kohapeal olev lusikas oleks olnud.
Keskkonnasõbralikke üritusi!
Lugu on pärit Rohepakendi blogist.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta