3.–5. juulini toimus Ojaäärse loodusmajas Lahemaa noore looduskaitsja Junior Rangeri 15. suvekursus. Sinna saamiseks pidi soovija saatma Keskkonnaametile motivatsioonikirja, milles tuli põhjendada, miks just tema peaks osutuma väljavalituks. Kursusel osales kokku 18 inimest. Kohale tuldi Eesti erinevatest paikadest ning laager kestis kolm päeva.

Esimene päev algas üldkogunemisega. Toimusid tutvumismängud ning pärast seda andsid laagrist ülevaate juhendajad Kerli Kõue, Enri Uusna ja Krista Kingumets. Seejärel söödi lõunat, millele järgnesid looduskaitsetööd Käsmus.

Käsmu jõudes jaguneti kahte gruppi: üks sai ülesandeks puhastada matkarada prügist. Teine osa seltskonnast pidi aga värvima rajatisi. Matkarada puhastades oli vaatepilt ühest küljest üsna hea, sest prahti palju ei olnud, kuid kahjuks leiti väga palju suitsukonisid. Nende rohkus tekitas meelehärmi ja pani küsima, miks loobitakse nii kergekäeliselt suitsukonisid maha.

Mööda matkarada jalutades sai nautida imelist loodust ja näha kohalikke kultuuriväärtusi. Teine grupp pidi matkaraja kõrval asuva vana välikäimla uuesti üle värvima. Töid jaotas ja laagrilisi juhendas Valdur Kilk RMK-st.

Lahemaa rahvuspargi külastuskeskuses järgnes tegevustele väga huvitav ja hariv loeng Eesti aasta linnust – metsisest. Sõna sai Aarne Ader, kelle jutt oli ülimalt entusiastlik.

Oli näha, et ta teab, millest räägib ja ta naudib oma tööd. Temalt saime teada fakte, mida tavalistes õpikutes või raamatutes pole. Aarne põimis oma juttu sisse ka põnevaid juhtumeid päriselust.

Päevale pani Ojaäärse loodusmajas punkti traditsiooniline sündmus: laagrilipu kujundamine.

Laagri teine päev algas hülgevaatlusega Läänemerel Kolga lahel. Vaatluseks sõitsime paadiga Kaberneeme sadamast Kolga lahele. Sõit kestis umbes tund aega ning ilm soosis vaatlust igati.

Kohale jõudes avanes lummav vaatepilt. Ilm soosis igati vaatlust. Hüljeste jaoks oli paat tuttav, seega ei kartnud nad sellele lähemale uudistama tulla. Algul tuli mõni üksik, hiljem hakkas neid üha rohkem tulema. Paadist eemal paarikümne meetri raadiuses oli näha arvukalt hülgeid. Osa neist soojendas end kivide peal.

Kokku võis laeva ümbruses loendada peaaegu 30 hüljest. Vaatlusel oli kaasas ka Mart Jüssi, kes tutvustas hülgeid ja rääkis neist huvitavaid lugusid. Vaatlus kestis peaaegu pool päeva. Arvatavasti ei lähe see laevasõit ja nähtu kellelgi kaua aega meelest ära. Midagi sellist ei pruugi igaüks oma elus näha.

Päev jätkus Lääne-Lahemaa kultuuripärandiretkega, mille käigus külastasime Tülivere tamme, Hundikangruid, Turjekeldri kiviajast pärit asukohta ja Kahala järve ning retk lõppes Muuksi klindil toimunud matkaga Linnamäele.

Teejuht ja kohtade tutvustaja oli Maie Itse. Matk oli meile väga põnev ja erines tavalistest matkadest. Mõnel vaatamisväärsusel oli omamoodi õhkkond, mida võis tunnetada vaid kohal viibides. Erilisim hõng oli Tülivere tammel. See on seest tühi ning puu kohta ringleb erinevaid legende, mis tegid selle eriliseks ja salapäraseks.

Teise päeva õhtul tulid laagrisse Lahemaa Rahwamuusikud, kelle juhendamisel toimus pilli-, laulu- ja tantsuõpetus. Laagrilised said selgeks palju tantse ja laule ning said näha ja kuulda vanaaegseid pille. Õhtu lõpus tulid külla vanemad Lahemaa Junior Rangerid ja juhendajad. Tegemist oli meenutusteõhtuga, kus külalised rääkisid oma kogemustest ja juhtumistest laagris. Kõik nad olid juba üliõpilased või töölkäijad. Huvitav oli kuulda, kui erinev oli laager nende ajal, mil puudusid nutitelefonid ja muud nüüdisaegsed elektroonikaseadmed. 

Laagri kolmanda ehk viimase päeva põhiteema oli orienteerumine. Meid tuli juhendama Kuno Rooba koos tütrega, kes on kunagi samuti Lahemaa Junior Ranger olnud. Mõlemad tegelevad orienteerumisega professionaalsel tasemel. Praktilise jalutuskäiguga maastikul tutvustati meile orienteerumise olemust, võimalusi ja vajaminevaid oskusi.

Pärast lõunasööki jätkus teooriaõpe, kus tutvustati kaartide liike ja tingmärke ning räägiti orienteerumise ABC-st. Saadud oskused ja teadmised pandi proovile meeskondliku orienteerumisega looduses.

Laagri lõpetas viktoriin ning pärast seda anti igale laagrilisele kursuse lõputunnistus. Viktoriini tulemuste alusel pandi paika, kes saab järgmisel aastal võimaluse osaleda rahvusvahelises looduskaitsja laagris välisriigis, mis selgub varsti. Eelmisel aastal parimaks valitud osaleja käis rahvusvahelisel looduskaitsja laagris Saksamaal.

Lahemaalt mindi lahku suure kurbusega ja lootusega, et peatselt kohtutakse jälle.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta