Copernicuse kliimamuutuste seire teenus (C3S), mida osutab Euroopa Komisjoni nimel ja Euroopa Liidu rahastusel Euroopa Keskpika Ilmaennustuse Keskus (ECMWF), avaldab igal kuul kliimaülevaateid, kus teavitab globaalse pinnalähedase õhutemperatuuri, mere jääkatte ja hüdroloogiliste näitajate muutustest. Lisaks sellele antakse ülevaade põhjapoolkera talve (detsember 2024, jaanuar ja veebruar 2025) olulisematest näitajatest. Enamik andmeid pärinevad ERA5 järelanalüüsi andmebaasist, mis põhineb miljarditel mõõtmisandmetel satelliitidelt, laevadelt, lennu- ja meteoroloogiajaamadest üle kogu maailma.

Maailmamere jääkatte olulisemad näitajad veebruaris 2025:

Mere jääkatte ööpäevane ulatus, mis kombineerib jääkatte näitajaid mõlemas polaarpiirkonnas, langes veebruari alguses seni mõõdetust madalaimale tasemele ja püsis kogu ülejäänud kuu jooksul allpool varasemat rekordit 2023. aastast.
Põhja-Jäämere jääkatte ulatus langes veebruaris vastava kuu arvestuses madalaimale tasemele, 8% allapoole keskmist. See tähistab kolmandat järjestikust kuud, mil jääkatte ulatus on vastava kuu kohta rekordiliselt madal.*
Antarktikas langes jääkatte ulatus madalate näitajate poolest neljandale kohale veebruarikuu arvestuses, jäädes 26% keskmisest madalamaks. Jääkatte ööpäevane ulatus võis kuu lõpus jõuda aastase miinimumini. Kui see vastab tõele, siis on miinimum kasinuselt teine satelliidimõõtmiste algusest saati. Seda saab kinnitada üksnes märtsi alguses.

*On oluline märkida, et uus veebruarikuine rekordiliselt madal jääkate Arktikas ei ole üleüldine rekordiline miinimum. Põhja-Jäämere jääkate läheneb hetkel iga-aastasele maksimumile, mis saabub tavaliselt märtsis.

Pinnalähedase õhutemperatuuri ja mere pinnatemperatuuri olulised näitajad:

Globaalsed temperatuurid

2025. aasta veebruar oli maailmas seni dokumenteeritutest soojuselt kolmas. ERA5 andmetel oli maakera pinnalähedase õhutemperatuuri kuukeskmine 13,36 °C, mis on 0,63 °C võrra kõrgem võrdlusperioodi 1991–2020 veebruari keskmisest ja kõigest 0,03 °C võrra kõrgema keskmisega kui soojuselt neljas 2020. aasta veebruarikuu.
Kuu oli 1,59 °C võrra soojem kui veebruarikuu hinnanguline keskmine kokkuleppelisel tööstuseelsel võrdlusperioodil 1850–1900. Veebruar oli ühtlasi viimasest 20-kuulisest perioodist 19. kuu, mil maakera pinnalähedane temperatuur ületas tööstuseelset taset enam kui 1,5 °C võrra.*

Põhjapoolkera talv 2024/2025 (detsember, jaanuar, veebruar) oli maailmas soojuselt teine mõõteajaloos, ületades võrdlusperioodi 1991–2020 talvist keskmist 0,71 °C võrra. Talv oli 0,05 °C võrra jahedam rekordiliselt soojast 2024. aasta talvest.
Viimase 12 kuu (märts 2024–veebruar 2025) globaalne keskmine temperatuur ületas 1991–2020 keskmist 0,71 °C võrra ja tööstuseelse perioodi 1850–1900 keskmist hinnanguliselt 1,59 °C võrra.

 *Teised andmebaasid ERA5 kõrval ei pruugi kinnitada siin välja toodud 19-kuulist perioodi, mil temperatuurid ületasid tööstuseelset keskmist enam kui 1,5 °C võrra. Seda lävendit ületasid maakera kuukeskmised suhteliselt väikese varuga ja andmekogude vahel tuleb ette erinevusi.

ECMWF-i kliimastrateegia juhi Samantha Burgessi sõnul jätkas 2025. aasta veebruar rekordiliste ja rekordilähedaste temperatuuride rida, mida võis jälgida kogu kahe viimase aasta vältel. „Soojema maakera üks tagajärgi on maailmameres sulav jää, rekordiliselt madala või sellele lähedase ulatusega jääkate mõlemal poolusel on viinud maakera jääkatte mõõteajaloo miinimumini.“

Euroopa ja teised regioonid

Veebruaris 2025 oli Euroopa keskmine temperatuur maismaa kohal 0,44 °C, mis on 0,40 °C võrra kõrgem normperioodi 1991–2020 veebruarikuu keskmisest. Möödunud kuu jäi seega Euroopa 10 kõige soojema dokumenteeritud veebruarikuu seast kindlalt välja. 

Euroopa temperatuurid ületasid perioodi 1991–2020 keskmist (ehk normi) kõige enam Fennoskandia põhjaosas, Islandil ja Alpides. Suurel alal Ida-Euroopas esines negatiivseid anomaaliad (ehk normist madalamaid temperatuure).
Väljaspool Euroopat olid temperatuurid enim normist kõrgemad Arktika suurtel aladel. Need ületasid normi ka Põhja-Tšiilis ja Argentiinas, Lääne-Austraalias ja Ühendriikide edelaosas ning Mehhikos.

Temperatuurid jäid pikaajalisest keskmisest märkimisväärselt madalamaks Ühendriikide piirkondades ja Kanadas. Teiste normist madalama temperatuuriga piirkondade hulka kuulusid Musta mere, Kaspia mere ja idapoolse Vahemere ümbruses asuvad riigid ja suured alad Ida-Aasias, sealhulgas regioonid Venemaal, Mongoolias, Hiinas ja Jaapanis.

Euroopa talve (detsember 2024 kuni veebruar 2025) keskmine õhutemperatuur maismaa kohal jagas mõõteajaloos soojuselt teist kohta ning ületas 1,46 °C võrra 1991–2020 talvist keskmist. Seega oli talv märkimisväärselt jahedam rekordiliselt soojast Euroopa talvest 2020. aastal (2,84 °C).

Maailmamere pinnatemperatuur

Maailmamere pinnatemperatuuri keskmine laiuskraadide 60°S ja 60°N vahel oli möödunud kuul 20,88 °C, mis on vastava kuu vaatlusreas kõrguselt teine näit ja jääb 0,18 kraadi võrra madalamaks 2024. aasta veebruarikuu rekordilisest keskmisest.

Mere pinnatemperatuurid püsisid ebatavaliselt kõrged paljudes ookeanides ja meredes, kuid selliste piirkondade ulatus kahanes võrreldes jaanuarikuuga, seda eelkõige Lõuna-Jäämeres ja Atlandi ookeani lõunaosas. Mõnedes meredes, nagu näiteks Mehhiko lahes ja Vahemeres, esines seevastu suuremaid rekordiliselt kõrgete temperatuuridega piirkondi kui möödunud kuul.

Hüdroloogilised näitajad:

Veebruaris 2025. aastal esines Euroopas enamasti normist vähem sademeid; see langes kokku pikaajalisest keskmisest madalamate mullaniiskuse näitajatega Kesk- ja Ida-Euroopas, Kagu-Hispaanias ja Türgis.
Islandil, Iirimaal, Ühendkuningriigi lõunaosas, Lõuna-Prantsusmaa piirkonnas ja Kesk-Itaalias valitsesid keskmisest märjemad olud.

Normist kuivemad tingimused esinesid enamikus Põhja-Ameerikast, Edela- ja Kesk-Aasias, Hiina idapoolseimas osas ja ka enamikus Austraaliast ja Lõuna-Ameerikast, kusjuures Argentiinas tuli ette maastikupõlenguid.
Pikaajalisest keskmisest märjemad olud valitsesid Ida- ja Lääne-Ühendriikides, Alaskas ja kohati Kanadas, ning Araabia poolsaare piirkondades, Venemaa keskosas ja Kesk-Aasias. Kagu-Aafrikat ja Vaikse mere lõunaosa läbis mitu tsüklonit, mis tõid endaga märkimisväärseid kahjustusi.

Eestis oli veebruari keskmine õhutemperatuur -2,6 kraadi, mis on paljuaastasest keskmisest 1,2 kraadi soojem. Viimane talvekuu kujunes paljuaastasest keskmisest soojemaks ning kuivemaks. Päikesest paistis keskmisest vähem. Kui kuu keskpaigas domineerisid veel miinuskraadid, siis kuu viimase nädala jooksul oli õhus tunda juba kevadet. Sademeid oli normist oluliselt vähem ning kuivuselt oli tänavune veebruar pikas andmereas 12. kohal. Põhjalikumalt loe 2025. aasta veebruarikuu ilmast Keskkonnaagentuuri blogist. Lisaks videoülevaade olulisematest näitajatest.

Lisaks on valminud ülevaade Eesti meteoroloogilisest talvest. Talve keskmine õhutemperatuur oli 0,0 °C (norm –2,6 °C), mis on arvestatuna talvest 1922/1923 soojuselt 5. kohal. Kõik kolm talvekuud olid normist soojemad. Talve sajusumma Eesti keskmisena oli 160 mm ehk 113% normist (norm 141 mm). Sajusemaid talvesid on olnud kaheksa, kuivemaid 93. Sama sajune oli ka 1994/1995 talv. Jaanuaris sadas 62% kogu talvistest sadudest, veebruaris vaid 9%. Päikest paistis talve jooksul 103 tundi ehk 87% normist (norm 117 tundi). Alates 1961/1962 talvest on veel vähem päikest paistnud 22 korral. Sama palju päikeselisi tunde oli 2007/2008 talvel.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta