Kodanikuühendus ja FSC Eesti esindusorganisatsiooni sotsiaalkoja liige Eesti Metsa Abiks (EMA) esitas täna omapoolsed täpsustused ja parandused hetkel välja töötatavale kohalikule säästva metsanduse standardi eelnõule, juhindudes muu hulgas ka sellest, et ühenduse aktivistidel oleks võimalikult arusaadaval ja auditeeritaval viisil võimalik sertifikaadi täitmise üle vabatahtlikku kontrolli teostada.

FSC on ülemaailmse haardega jätkusuutliku metsamajandamise edendaja ning mainekaim selletaoline sertifitseerimisorganisatsioon, mille liikmete hulka kuuluvad pea kõik Eesti suuremad metsa- ja puiduettevõtted, sealhulgas Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK). Muu hulgas kaitstakse sertifikaadiga Eesti põlisrahva õigust ajalooliste looduslike pühapaikade säilitamisele ja traditsioonilisele hoidmisele.

EMA hinnangul tuleb standardis täpsustada lindude pesitsusrahust kinni pidamise punkti, sest praegusel kujul võimaldab sertifikaat jätkata lindude ja loomade pesitsusajal teostatavaid raieid, mille tagajärjel hävivad uuendusraie alal pesitsevate lindude pesad ja hukkub nii linnu- kui loomapoegasid. Samuti tuleb täpsustada metsatöölistele õiglase ja väärika töötasu maksmise punkti, sest kuigi FSC-sertifikaat seda nõuab, siis on kodanikuühendusele teada mitmeid juhtumeid, kus selliseid suuri sertifikaadi-omajaid nagu RMK on otseselt kahtlustatud oma töötajate nii madalas tasustamises, et allhankefirma peab valima maksudest kõrvalehiilimise ja tuluta jäämise vahel.

Muu hulgas on EMA-le saadetud arvukalt pilte metsa vedelema jäetud kuuseistikukastidest, mis on asjaosaliste kinnitusel RMK palgatud tööliste poolt sinna jäetud, kuna alamakstuse tõttu on neil motivatsioon lõppenud ning istikud koos noorte puudega kastidesse kärbuma jäetud. Näiteks andis üks kodanikuühenduse allikatest teada, et nägi 2016. aastal Soomaa rahvuspargi külje all Tipu külas välitöid tehes umbes kolmel raielangil avamata pappkastikesi, millede sees olid kuuseistikud. Igal langil oli umbes 70-100 kastikest. Lisaks on ühendusele saadetud arvukalt fotosid metsa all vedelevatest kottidest või pappkastidest, mille sees kuivanud kuuseistikud, samuti RMK lankidest, mis on vaid osaliselt täis istutatud, kuna ülejäänud istikud on teadmata kohta kadunud.

EMA juhtis FSC-standardi täiendamisel tähelepanu ka seenhaiguste leviku tõkestamise vajadusele, kuna intensiivmetsandus võib sellised muidu üsna ohutud looduslikult esinevad haigused nagu kuuse- ja männijuurepess massilisteks epideemiateks muuta. Seepärast tuleb soosida ka mitmeliigiliste segametsade teket ühekultuuriliste kuuse-, männi- ja kaseistanduste rajamise asemel, missugust metsamajanduslikku praktikat Eestis varemalt on soositud.

Metsakaitseühendus tegi veel ettepaneku lageraiete keskkonnakahjuliku mõju vähendamiseks, jättes säilikpuud alati jätta ühtsete klumpidena, mille alt ei raiuta ka alusmetsa. Nii hoitaks osa metsast võimalikult looduslähedasena ja loodaks elupaikasid paljudele taime- ja loomaliikidele.. Samuti peaks loodusliku mitmekesisuse säilimiseks vajalik ala ühenduse hinnangul hõlmama vähemalt 20% planeeritava raie pindalast.

Ühendus leidis ka, et Eesti oludes ei peaks väikese metsamajandamisorganisatsiooni määratlus lõppema mitte tuhande, vaid saja hektari ületamisel, kuna selle piirikivi läbimisega on Eesti kontekstis tegu juba suuremate maaomanike ja ettevõtetega. FSC-sertifitseerimisorganisatsioon on maailma mainekaim (on kasutatud ka väljendit „ainus mainimisväärne“), ent viimasel ajal on FSC rahvusvaheline usaldusväärsus kahtluse alla sattunud, kuna organisatsiooni asutajaliige Greenpeace väljus sertifitseerimisorganist, viidates selle ebapiisavusele ja ebaühtlasele tasemele erinevates maailma paikades ning tõsiasjale, et skeem hakkab meenutama üha enam „rohepesu“ ehk jätkusuutmatu majandamispraktika poliitilist lobistamist säästlikuks ja kodanikke kaasavaks metsanduspraktikaks.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta