Kõige värskem keskkonnasäästlikkust mõjutav Eesti Energia innovaatiline ettevõtmine jõudis finišisse oktoobris. Siis tõmmati joon alla ainulaadsele lämmastikuheitmete püüdmise pilootprojektile.

Tänu sellele saab Eesti elektrijaama 3. energiaploki ühe põlevkivikatla lämmastikuemissiooni vähendada kuni kaks korda ning pilootprojekt annab võimaluse edasisteks õhuheitmeid vähendavateks arendusteks. Arvestades, et aasta varem võtsime Narva elektrijaamades kasutusele uued väävlipüügiseadmed, mis vähendasid väävliheitmeid ligi kolm korda, on Eesti Energia õhuheitmed viimaste aastate jooksul kordades vähenenud.

Novembris alustasime järgmise innovatsiooniprojektiga. Balti elektrijaamas algasid katsed madala kütteväärtusega põlevkivi kasutuselevõtuks. Kui siiani peeti sellist põlevkivi elektri ja soojuse tootmiseks kõlbmatuks ja käsitleti aherainena, siis uue küttesegu läbi saab põlevkivi efektiivsemalt ja säästlikumalt ära kasutada. Optimaalne kivisöe ja põlevkivi seguvahekord selgub koospõletamise katsetuste käigus 2014. aasta lõpuks.

Oluliseks sammuks Eesti Energia tootmisvõimsuste keskkonnasäästlikkuse suurendamisel on sel suvel poole peale jõudnud uue Auvere elektrijaama ehitus, mille tulemusena tekib meie tootmisportfelli pikas perspektiivis kõikidele keskkonnanõuetele vastav võimsus.

Lisaks keskkonnaheitmete vähendamisele on rajatavas elektrijaamas olemas kütuse mitmekesistamise võimalused. 300-megavatise võimsusega elektrijaamas saab asendada põlevkivi kuni 50% ulatuses biokütusega. Põlevkivi asendamine taastuva energiaallikaga vähendab elektritootmise keskkonnamõju ning tõstab Auvere elektrijaama konkurentsivõimet Euroopa Liidu kliimapoliitika karmistumisel ja kõrge süsihappegaasi heitmekvoodi hinna korral.

Mõnikord peitub uudsus ka vana taasavastamises. Juulis alustasime koos partneritega Lääne-Virumaal Simuna-Vaiatu teelõigul Euroopa Liidu LIFE+ programmi raames tööstuslikus mahus eksperimenti põlevkivituhaga. OSAMAT projekti raames katsetatakse, millised võimalused on põlevkivituha kasutamiseks teede rajamisel. Põlevkivituha tarvitamine annaks tee-ehitusel märgatava rahalise kokkuhoiu.

Põlevkivituhal on juba pikka aega oma kindel koht ka ehituses ja tsemenditootmises ning põlevkivituhk on olnud oluliseks komponendiks mastaapsete ehitiste (nagu näiteks Tallinna teletorn ja Iru elektrijaama korsten) rajamisel. Üks suuremõõtmeline põlevkivituhka kasutav rajatis avati ka 2013. aasta septembris. 17 tuulikuga Narva tuulepargi vundamendina leidis taaskasutust Balti elektrijaama suletud tuhaväli. Endisel põlevkivitööstusalal toodame nüüd keskkonnasõbralikku tuuleenergiat, millest piisab 30 000-le Eesti perele.

Tegevuse lõpetanud põlevkivitööstusaladele oleme ka hoopis teist laadi rakendusi otsinud. 2013. aastal sai näiteks endises Aidu põlevkivikarjääris valmis 2,3 km pikkune, 162 m laiune ning 3,5 meetri sügavune sõudekanal, mis on esimene 2020. aastal valmiva rahvusvahelise tasemega veespordikeskuse osa.

Kokku on endisel karjäärialal 30 km ulatuses piklikke tehisjärvi. 40 aasta jooksul karjääri istutatud 4 miljonit puud on järvede vahele jagunenud metsasülemitena. Nii nagu teisedki endised korrastatud karjäärialad, on ka Aidu muutumas kohalike seas järjest populaarsemaks kalastamise ja jahipidamise paigaks.

Aidu on hea näide endistele tööstusaladele uue väärtuse andmisest. Ida-Virumaa soovib end järjest enam teadvustada kui atraktiivset turismipiirkonda. Seetõttu on kohaliku elu arendajatel ja põlevkivitööstusel igal juhul mõistlik koostööd teha.