Kuna kõik lugejad on juba kursis sellega, miks on esmaabi andmise oskus vajalik, siis ilmselt tahaksid paljud saada ka praktilisemat sorti nõuandeid. Ikka on ju vaja teada, kuidas erinevates situatsioonides käituda ja mida teha.

Igaks juhuks tahaksin siiski veel rõhutada, et ei raamatust lugedes ega filmi vaadates ole võimalik õppida andma esmaabi. Seda, nii olulist ja meile kõigile vajalikku, tuleb ikkagi ise katsetada ja proovida. Ning Eestis ON olemas kursusi, kus kõike saab oma kätega järgi proovida ja õppida. Tõeliselt kannatada saanute asemel on küll täie teadvuse juures inimesed, kes on aga saanud vastava väljaõppe imiteerimaks tõelist kannatanut.

Nii kiirabi kui päästeteenistuse töötajate väljaõppel kasutatud „algoritmõpe“ on nüüd kohandatud ka tavainimesele. “Algoritmõpe”, see tähendab kindlaid käitumisjuhiseid organismi elutähtsate funktsioonide häirete korral. See süsteem ei jäta inimesele hädaolukorras segadust tekitavaid valikuid, vaid järjestab abistamise kindlas järjekorras. Seega… alustaksimegi siis nüüd algusest.

Mida teha, kui Te leiate end olukorrast, kus kiire sekkumine on vajalik?
Hinda olukorda – Teadvus? – Hingamine? – Pulss? – Helista 112

Keskendu ja hinda olukorda, väldi paanikat.

Teadvus:
1. Räägi kannatanuga, kas ta vastab sulle.
2. Raputa kergelt
3. Näpista kannatanut, kas ta reageerib valule:
    - vastab arukalt – teadvusel
    - vastab üksikute sõnadega raputamisele – somnolentsus
    - vastab ebamäärase häälitsusega pikale raputamisele – soopor ei vasta,
    - reageerib näpistamisele käe või jala äratõmbamisega – pindmine kooma
    - ei reageeri sinu tegevusele – teadvuseta

Hingamine:
Aseta põsk kannatanu suu lähedale:
-Põsega tunned, kas tuleb hingeõhku.
-Kõrvaga kuuled, kas on mingit heli.
-Silmaga näed, kas rindkere tõuseb.
-Õhu liikumine on vaba, mingit häält ei kuule, rindkere tõuseb – hingab vabalt.
-Norskav, lõrisev heli hingamisel – hingamisteed suletud.
-Üksikud kramplikud sissehingamised – agonaalne hingamine (sage südameseiskumise korral).
-Liikumine puudub, ei kuule mingit heli, rindkere ei tõuse – hingamisseiskus.

Pulss:
-Pulssi katsu kaela pealt kõrisõlme kõrguselt 2 cm paremale või vasakule.
-Katsu vähemalt 10 sekundi jooksul.
-Korraga katsu ainult ühelt poolt.

Hädaabikutse 112
Teata õnnetusest alati võimalikult kiiresti.
Ürita alati helistada ise, püüa vältida vahendajaid.

MIS JUHTUS?
Õnnetus või äkkhaigestumine?
Avarii – mis on konkreetselt juhtunud?
Kukkus kõrgusest – umbes kui kõrgelt, millisele aluspinnale?
Jäi millegi vahele – mille vahele, kas on vabastatud?

KUS JUHTUS?
Täpne aadress.
Telefoninumber.
Kuidas pääseda kannatanu juurde.
Keegi kiirabile kindlasse punkti vastu.

MILLAL JUHTUS?
Kas praegu või tükk aega tagasi.

KELLEGA ÕNNETUS JUHTUS?
Kas üks või mitu kannatanut?
Täiskasvanu või laps?
Mees või naine?

MIS SEISUNDIS ON KANNATANU?
Teadvus, hingamine, pulss.
Kas kannatanu on purjus.

NB! ÄRA katkesta kõnet enne, kui oled selleks loa saanud! Ühtegi põhjust ei esitata põhjuseta, lihtsalt uudishimust!

Kui mõnele teist nüüd need nõuanded tundusid hirmus lihtsad ja loogilised, siis ma pean nõustuma. Tõesti: lihtne ja loogiline! Kuid neid soovitusi ei ole kokku pandud ilma asjata – ikka sellepärast, et inimesed kipuvad raskes olukorras pead kaotama ja unustama kogu loogika. Just seepärast on hea, kui te ka lihtsaimad liigutused olete jõudnud enese jaoks läbi mõelda.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta