Igal aastal tekib Eesti kodumajapidamistes jäätmeid ligikaudu 400 000 tonni ehk 300 kilogrammi inimese kohta. Just seetõttu on kõige tähtsam mitte jäätmeid sortida, vaid nende teket ennetada! See on jäätmekäitluse kõige olulisem tegevusviis. Kui jäätmeteket vältida ei saa, alles siis tuleb asuda sortima.
Jäätmeteket saab ennetada nii kodus kui töökohal. Näiteks pudelivee asemel on säästlik ja mõistlik juua kraanivett. Kontoris saab üle minna digitaalsete dokumentide kasutamisele. Tarbijat tuleb suunata sagedaste ebakvaliteetsete ja emotsiooniostude asemel valima kvaliteetseid ja klassikalisi tooteid, mis on küll moevooludest sõltumatud, kuid samas pikalt töökindlad. Võimalusi jäätmetekke ennetamiseks on mitmeid.
Sortimine on tagajärgede leevendamine
Sortimine ei ole üks jäätmetekke vähendamise viise, vaid tagajärgede leevendamine, mida nõuab ka jäätmeseadus. Jäätmete liigiti kogumist on tähtis teha nii kodus, tööl kui ka haridusasutustes. Lugege lisa jäätmeliikide kohta.
Eesti on võtnud eesmärgiks, et alates 2020. aastast tuleb ringlusse võtta vähemalt 50 % kodumajapidamistest pärinevatest paberi-, metalli-, plasti- ja klaasijäätmetest, muudest liigiti kogutud kodumajapidamisest ja muudest allikatest pärinevatest jäätmetest. Lugege lisa jäätmehierarhia kohta.
Alates 2014. aastast järgitakse viieastmelist jäätmehierarhiat: vältimine–korduskasutuseks ettevalmistamine–ringlusse võtmine–muu taaskasutamine–kõrvaldamine. Hierarhia kohaselt tuleb esmajärjekorras jäätmeteket vältida ja kui see osutub võimatuks, tuleb jäätmeid nii palju kui võimalik ette valmistada korduskasutuseks, siis ringlusse võtta ja muul viisil taaskasutada, et ladestada prügilasse võimalikult vähe jäätmeid.
Aastaks 2020. peab Eestis lõppema tänases mahus sega-olmejäätmete teke. Statistika järgi on Eesti on Euroopa Liidus üks suurimaid sega-olmejäätmete tekitajaid inimese kohta ning peamiselt tuleneb see eestlaste vähesest soovist oma jäätmeid sortida.
Eestis korraldab jäätmete sortimist kohalik omavalitsus
Eestis korraldab jäätmete sortimist kohalik omavalitsus, kehtestades jäätmehoolduseeskirja, kus on kirjas jäätmete sortimise nõue ja kuidas sorditud jäätmeid mingis piirkonnas üle anda. Eeskiri sätestab ka jäätmeveo piirkonnad, järelevalve ja tervisekaitsenõuded ning sortimisele ja jäätmete kogumiskohtadele esitatavad nõuded.
NÄIDE!
Tallinnas sätestab jäätmehoolduse korra Tallinna jäätmehoolduseeskiri. Jäätmete üleandmise kohta saab infot kas Tallinna linna veebist või infotelefonilt 1345. Konteinerite asukohad leiab kuhuviia.ee veebist. Korraldatud jäätmeveost võib lugeda Tallinna veebist.
Tallinnas on 3 jäätmejaama:
Oluline teada! Lasnamäe jäätmejaam suleti
Kui omavalitsuse territooriumil on jäätmejaam, siis saab sinna ära anda mitmeid erinevaid jäätmeliike, sh kodumajapidamises tekkinud ohtlikud jäätmed ja probleemtooted. Kui jäätmejaama ei ole, siis saab koduseid ohtlikke jäätmeid ära anda ohtlike jäätmete kogumispunkti. Aeg-ajalt korraldavad omavalitsused koostöös tootjatega ka kogumisring nii ohtlike jäätmete kui ka probleemtoodete kogumiseks.
Materjalide (nt metall, plast, papp, paber jne) tootmiseks kulutatakse suurtes kogustes energiat, vett ja muid ressursse. Materjali ringlussevõtt aitab säästa loodusvarasid. See aitab täita ka Eestis eesmärke seoses ringmajanduse paketiga.
Toimiva jäätmekäitlus vähendab ohtlikke ainete sattumist keskkonda, mis tagab puhtama keskkonna ja säästab inimeste tervist.
Olmejäätmeid tuleb sortida juba nende tekkekohas. Sellega tagame jäätmete kõrgema kvaliteedi ja parema ringlussevõtu võimaluse. Eestis ei toimu jäätmejaamades olmejäätmete järelsortimist liikide kaupa. Jäätmed lähevad liikide kaupa ringlusesse ainult siis, kui me need juba tekkekohas (kodus, tööl, koolis jne) ära sordime.
Tunne jäätmete liike!
Olmejäätmete sortimisel tekkekohas tuleb liigiti koguda vähemalt järgmised jäätmeliigid:
- paber ja kartong;
- plastid;
- metallid;
- klaas;
- biolagunevad aia- ja haljastujäätmed;
- biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed;
- bioloogiliselt mittelagunevad aia- ja haljastujäätmed;
- pakendid (sh paber- ja kartongpakendid, plastpakendid, puitpakendid, metallpakendid, komposiitpakendid, klaaspakendid, tekstiilpakendid);
- puit;
- tekstiil;
- suurjäätmed;
- probleemtoodete jäätmed;
- ohtlikud jäätmed.
Kui kodus tekib esemeid, mida enam kasutada ei taha, tutvu Bioneeri jäätmete sortimise juhendiga või lehega kuhuviia.ee. Sealt saab infot, kuhu viia näiteks riideid, mööblit või ka ohtlikke jäätmeid. Tutvuge ka Keskkonnaministeeriumi koostatud jäätmerattaga.
Seadused ja määrused, mis jäätmete sortimist üldisemas plaanis reguleerivad:
- Keskkonnaministeeriumi määrus “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused”;
- Jäätmeseadus;
- Jäätmete liigitamise kord ja jäätmenimistu.
Mida peab KOV tagama jäätmehoolduses?
- elanikud, suvilaomanikud ja väike-ettevõtted oleksid liidetud korraldatud jäätmeveoga, mis annab neile kindluse, et nende olmejäätmeid käideldakse parima hinnaga ning võimalikult keskkonnasõbralikult;
- omavalitsuse territooriumil on loodud võimalused jäätmeid liigiti koguda ja ära anda;
- omavalitsuse territooriumil on piisavalt avalikke jäätmekogumiskohti (nt pakendite äraandmiseks, paberi ja papi kogumiseks, aga ka ohtlike jäätmete tarvis jne);
- elanikud oleksid omavalitsuse territooriumil kehtivatest jäätmealastest võimalustest ja nõuetest informeeritud.
- Kohaliku omavalitsuse üksusele antakse riigieelarvest toetust jäätmehoolduskulude osaliseks katmiseks, et arendada jäätmete liigiti kogumist.
Kasutatud materjalid
- Jäätmeseadus,
- Keskkonnaministeeriumi määrus “Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused”
- Bioneer "Bioneer õpetab sortima: tunne jäätmeid"
- Bioneer "Bioneer õpetab sortima: jäätmehierarhia"
- Bioneer "Euroopa Liit võttis vastu ringmajanduse aluseks olevad eelnõud"
- Keskkonnaministeerium "Jäätmed"
- Tallinna linna veebileht
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
