Reedel, 12. aprillil, kell 11.00⎼13.00 korraldavad Eesti, Läti ja Leedu noored kliimaaktivistid esmakordselt “Balti Kliimaketi” meeleavalduse. Eestis toimuvad meeleavaldused Tallinnas Riigikogu ees ja Tartus Raekoja platsil.

Võttes eeskuju Greta Thunbergilt, kes möödunud aasta augustis Rootsi Riksdagi hoone ees tegi algust kliimastreikidega, mis tänaseks on levinud üle kogu maailma, astuvad ka Eesti, Läti ja Leedu noored välja selle eest, et kliimamuutust koheldaks kriisina ja sellega tegeletaks enne, kui kahju on pöördumatu.

Pärast ülemaailmset streiki 15. märtsil mõistsid noored kiirelt, et ainus viis jõuda muutusteni on jätkata. Ühendust võeti Lätis ja Leedus kliimastreiki korraldanud noortega. “Seisame üheskoos oma tuleviku nimel nagu seisid meie vanemad 1989. aastal,” sõnas Joosep Raudsepp, Tartu Kliimaketi kaaskorraldaja.

Tartus kõnelevad teiste seas ka Arengukoostöö Ümarlaua juht Gea Kangilaski ja Tartu Regiooni Energiaagentuuri energeetikaekspert Marek Muiste. Lisaks astuvad üles muusikud Silver Sepp ning Tanera.

"Oleme esimene põlvkond, kes teab, et hävitame oma planeeti, ja viimane, kes saab midagi ette võtta. Me ei peatu enne, kui valitsused tagavad meile turvalise tuleviku,” ütleb Eesti kliimastreikide algataja, 16-aastane õpilane Kristin Siil.

Meeleavalduse eesmärk on tuua kliimakriisi probleem avalikkuse ette ja survestada poliitikuid tegutsema selle nimel, et tagada ühiskonna jätkusuutlik areng. Kuigi meeleavaldust korraldavad noored, on osalema oodatud igaüks, kes tunneb, et võimuorganid ei tee piisavalt, et kaitsta meie elukeskkonda.

Eesmärgid, mida streigiga saavutada tahetakse:

    Kliimakriisiga tegelemine ja keskkonna hoidmine peab olema Eesti poliitikas prioriteet. See peab kajastuma ka kõigi erakondade programmides ning selles osas tuleb sõlmida ühiskondlik kokkulepe.

    Valitsused, nii Eestis, Euroopas kui ka mujal maailmas, peavad astuma konkreetseid samme, et kindlustada kõigile turvaline tulevik, kus globaalne soojenemine ei ületaks 1,5 kraadi murdepunkti.

    Valitsus peab esitama plaani, mis selle tagab ja mida nad on kohustatud täitma. Sellega seoses tuleb Eestis lõpetada põlevkivi kaevandamine ja kasutamine elektrienergiaks ning minna nii kiiresti kui võimalik üle taastuvenergiale.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta