Aprillis kirjutasid Eesti Rohelise Liikumise elurikkuse huvikaitseekspert Carmen Kilvits ja Päästame Eesti Metsad juhatuse liige Farištamo Eller CEE Bankwatchi kodulehele artikli lageraietest Eesti metsades, lähtudes hiljuti avalikuks saanud Rail Balticu rajamisega kaasnenud keskkonnakahjudest. Artikkel on kirjutatud inglise keeles ning sellega saab tutvuda siin. Kuivõrd diskussioon on oluline ja päevakajaline, avaldame tekstist ka eestikeelse tõlke.

Rail Baltic, ambitsioonikas raudteeprojekt, mille eesmärk on ühendada Balti riigid Eesti, Läti ja Leedu, Euroopa kaasaegse raudteede võrguga, tõotab edendada piirkondlikku arengut ja integratsiooni. Hoolimata kinnitustest elupaikade kaitsmise ja kompensatsioonimeetmete osas Rail Balticu ehituse käigus, on hiljutised paljastused kaitsealadel tehtud raiete kohta toonud välja pikaajalised probleemid seoses Eesti metsadega. See juhtum avab laiemad probleemid, millega loodus silmitsi seisab, kui majandusarengule pannakse suurem rõhk ning vajadus regulaarsete keskkonnakaitsemeetmete järele satub vastuollu majanduslike huvidega.

Rail Baltic on Euroopa Komisjoni jaoks esmatähtis infrastruktuuriprojekt. Rail Balticu Eesti lõigu ehitamise maksumuseks on hinnanguliselt umbes 3 miljardit eurot. Samas on kahtlusi selle valmimises 2030. aastaks seatud tähtajaks. EL on juba investeerinud Eesti lõiku 650 miljonit eurot ning projekti lõpuleviimiseks taotletakse eeldatavasti veel 500 miljonit eurot 2021-2027 rahastamisperioodil. 

Rail Balticu projekti rahastatakse osaliselt (31,05 miljonit eurot) ELi taaste- ja vastupidavusrahastust, mis hõlmab eelkõige mitme viadukti ehitamist. Rahastu nõuete täitmiseks viidi läbi “ei tekitata olulist kahju” hindamine, et tagada, et projekt ei tekitaks põhjendamatut keskkonnakahju. Hindamine kiideti heaks, lähtudes arusaamast, et rakendatakse leevendusmeetmeid minimeerimaks mõju loodusele. Selle hindamise käigus ei tuvastatud märkimisväärset mõju, kuna viaduktid ei asu looduskaitsealadel. Samuti viidi Rail Baltica kavandamise etapis läbi keskkonnamõju hindamine. 

Siiski näib, et “ei tekitata olulist kahju” hindamine viidi läbi viilutamise (nn “salami slicing”) meetodil, mille puhul hinnati ainult konkreetsete viaduktide ehitust eraldi, arvestamata projekti kumulatiivset mõju Eesti ökosüsteemidele ja elupaikade omavahelisele sidususele.

Rail Balticu raudtee, mis jagab Eesti pooleks, tekitab märkimisväärset keskkonnakahju Pärnumaal, kus kulgeb peamiselt mööda loodusmaastikke. Üks selle piirkonna liikidest, mida mastaapne raudtee projekt oluliselt mõjutab, on metsis.

Metsis, kes on Euroopa suurim kanaline, seisab kahjuks silmitsi populatsiooni vähenemisega. Ta on kantud ka Rahvusvahelise Looduskaitseliidu (IUCN) ohustatud liikide punasesse nimekirja. Lisaks sellele, et metsis on Eestis tunnistatud kaitsealuseks liigiks on tegemist indikaatorliigiga ehk liigiga, kes on tundlik keskkonnategurite muutuste suhtes ja näitab ka paljudele teistele liikidele sobilike elupaiga seisundit.

Hoolimata kokkuleppest, et Rail Balticu projektiga tekitatud kahju metsisele kompenseeritakse täiendavate metsise elupaikade kaitse alla võtmisega, selgus 6. märtsil 2024, et Eesti Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) oli Keskkonnaameti (edaspidi KeA) loal lagedaks raiunud juba suure osa kompensatsiooniks määratud metsadest. 

Hoolimata RMK ja KeA väidetest, et raie oli “viga”, kuna alad ei olnud registreeritud Eesti keskkonnaregistris, väidab Eesti Keskkonnaühenduste Koda (edaspidi EKO), et see pole usutav selgitus. Avalikus kirjas Kliimaministeeriumile (edaspidi KliM), RMK-le ja KeA-le juhib EKO tähelepanu sellele, et mõlemad institutsioonid osalesid aktiivselt just nende alade valimises, mis Rail Balticu mõjude kompenseerimiseks kaitse alla võeti.

2023. aasta augustis alustas Regionaal- ja Põllumajandusministeerium metsisele tekitatud kahjude kompensatsioonipaketi väljatöötamist. Selles algatuses osalesid keskkonnaeksperdid, RMK, KeA, KliM ja Keskkonnaagentuur (edaspidi KAUR). 18. detsembril 2023 esitati hüvituskava heakskiitmiseks. 

Jaanuaris 2024 esitas RMK aga sadu metsateatisi kaitsealadele kogusummas 1107 hektarit, millest 283 hektarit on tänaseks juba raiutud. Selline kiire raie viitab sellele, et RMK kavatses teadlikult raiuda neid metsi enne kavandatud kaitsemeetmete rakendamist. 

Eesti kaitsealuste metsade pikaajalised probleemid

ELi loodusdirektiivid – elupaikade direktiiv ja linnudirektiiv – on kehtestatud Natura 2000 võrgustiku kaitseks. Kahjuks ei ole Eesti alates ELiga ühinemisest 2004. aastal elupaikade direktiivi järginud. Kuna Eesti valitsus on jätkuvalt rikkunud ELi õigust, algatas Euroopa Komisjon 2021. aastal Eesti vastu rikkumismenetluse Natura 2000 aladel raiumise eest. 

Asjaolu raskendab veelgi see, et 2023. aasta Riigikontrolli auditis leiti, et loa andmise menetluses tuvastatud raiete mõjusid takistas ebapiisav ja ebaselge teave, eelkõige andmete osas kaitsealuste metsade pindalade kohta. Oluline on, et auditis rõhutati, et kriitilised küsimused on endiselt lahendamata, sealhulgas need, mis tõstatati varasemas, 2008. aasta auditis, seoses kaitseväärtuste säilitamise, majandamiskavade koostamise või kaitsealuste metsade raiete mõju hindamata jätmisega. 

Aastaid hiljem on mure Eesti metsade pärast üha suurem. Kahjuks on Rail Balticu juhtum vaid üks paljudest muret tekitavatest juhtumitest, mis toovad esile ohjeldamatu raie ja elupaikade hävitamise kaitsealadel. Vastuseks Euroopa Komisjoni 2023. aasta novembri kirjale leppisid KeA ja KliM kokku, et alates 1. märtsist 2024 viivad KeA ametnikud enne raielubade andmist Natura 2000 aladel kohustuslikus korras läbi mõjuhindamise, nagu seda nõuab ELi määrus. 

Vaatamata sellele kokkuleppele on KeA hakanud sellest ajast alates kasutama õiguslikke lünki. Veebruaris 2024 toimunud raielubade avaliku ürituse ajal andsid KeA ametnikud metsaomanikele eelhoiatuse eelseisvate mõjuhinnangute kohta. Selle tulemuseks oli veebruari viimastel nädalatel võrreldes keskmisega kuuekordne raielubade taotluste arv. Seejärel menetles KeA neid taotlusi kiiresti, et vähendada hilisemat suurt töökoormust. Veelgi hullem, 2024 märtsis tehti teatavaks, et KAUR oli aastaid ametlikku metsakasvu käsitlevat statistikat ülepaisutanud. See tähendab, et õigete andmete kohaselt, oleks tulnud kriitilised raiepiirangud kehtestada tunduvalt varem.

Vaja on suuremat läbipaistvust ja keskkonnakaitsemeetmeid

Vastuseks EKO avalikule kirjale on KliM, RMK ja KeA tunnistanud kompensatsioonialadel tehtud raieid kahetsusväärseks veaks. Nad väidavad, et alad ei olnud veel kaitse alla võetud, kuna kaitsemenetluse algatamise õiguslikud suunised olid ebatäpsed, mistõttu ei peatatud kriitilisi tegevusi õigeaegselt planeerimisfaasis. Et sarnast olukorda tulevikus vältida, on nad kohustunud oma edasised tööprotsessid läbi vaatama ja kooskõlastama. Samas vaidlustavad nad EKO poolt välja toodud raietööde mahud, viidates andmete erinevusele. 

Kuid EKO on sellele viimasele väitele vastu. KeA enda ettekanne, mis sisaldab kaitsealadel tehtud raiete analüüsi, on kooskõlas EKO järeldustega. Kohtumistel EKOga seostasid KeA ametnikud lahknevusi automaatse süsteemi vigadega, kuigi lõppkokkuvõttes vastutavad nad süsteemi järelevalve eest. 

Teine vaidlusküsimus on läbipaistvuse täielik puudumine seoses uurimistega, mis ametnike väitel on juba alanud. Ka vastutus on endiselt raskesti mõistetav. Kuigi on tõsi, et mitu asutust jagavad vastutust olukorra eest, näitab nende ühine vastus, et mitte kedagi ei võeta vastutusele. Sellistel juhtudel on vaja suuremat läbipaistvust. Valitsusväliste organisatsioonide poolt avastatud arvukad puudused rõhutavad vajadust, et riik oleks oma tegevuse osas avameelsem. 

Märtsis 2024 kinnitas Eesti Riigikohus riigi kohustust kaitsta keskkonda. Varasemas kohtuotsuses tõi kohus välja, et automatiseeritud otsuste tegemise süsteeme kasutavad asutused vastutavad nende süsteemide poolt genereeritud andmete täpsuse ja täielikkuse ning õigusnõuete täitmise eest. Kuid vaatamata nendele otsustele on KeA siiski andnud RMK-le loa raieks äsja määratud metsise kaitsealal. 

EKO on väljendanud rahulolematust selge vastutuse puudumise üle selles raiega seotud vaidluses. Kuigi Eesti avaliku teenistuse seadus nõuab sellistel juhtudel distsiplinaarmenetlust, ei ole meie teada siiani algatatud ühtegi, hoolimata korduvatest hooletustest. 

Otsustavate meetmete võtmiseks esitas keskkonnaorganisatsioon “Päästame Eesti metsad” hiljuti kaebuse nii prokuratuurile kui ka kriminaalpolitseile, nõudes ametnike vastutusele võtmist. Linnukaitse spetsialist Liis Keerberg Eesti Ornitoloogiaühingust on juhtinud tähelepanu lubamatute raietega tekitatud tõsistele keskkonnakahjudele, riigi jaoks täiendavatele kuludele ja elutähtsate metsise elupaikade hävitamisele. Oluline on ka see, et kuna esialgsed kompensatsioonialad olid määratud kõige kvaliteetsemad elupaigad, tuleb nüüd sama efekti saavutamiseks kaitsta laiemalt vähem kvaliteetset maad. 

Saadud õppetunnid ja edasine tegevus

Praeguse seisuga on meil rohkem küsimusi kui vastuseid. Protsessi tuleb uurida erapooletult ja läbipaistvalt ning selle olukorra eest vastutavad ametnikud tuleb võtta vastutusele. Kõige tähtsam on, et tekitatud keskkonnakahju tuleb hüvitada. Eestis aina kasvav kompensatsioonimeetmete kasutamine keskkonnakahju leevendamiseks, näiteks taastuvenergia infrastruktuuri ehitamisel, rõhutab vajadust selgema ja läbipaistvama kompensatsioonialade planeerimisprotsessi järele. 

Julgustav on see, et KliM on lubanud lisada vajalikud regulatsioonid oma praegu ettevalmistamisel olevatesse looduskaitseseaduse muudatusettepanekutesse. Kuid Rail Balticu projekti ehitamise hilinemisest tulenev majanduslik kahju vajab veel selgitamist. Lõppude lõpuks ei saa nende “vigade” majanduslikku koormat jätta Eesti maksumaksja kanda. 

Selleks, et tagada, et ELi vahenditest rahastatavad projektid tõepoolest järgiksid põhimõtet “ei tekita olulist kahju”, peaks Euroopa Komisjon vaatama projekte, mida ta rahastab, tervikuna ja hindama nende kumulatiivset mõju. Hoolimata sellest, et taaste- ja vastupidavusrahastu rahastab ainult Rail Balticu viadukte, on Euroopa Komisjon jätkuvalt tihedalt seotud laiema projektiga, mis teeb kahju Eesti väärtuslikele ökosüsteemidele. Tulevikus tuleks alati kasutada ettevaatusprintsiipi, kui on kahtlusi, et ELi rahastamine aitab kas otseselt või kaudselt kaasa keskkonnakahjustuste tekkimisele. 

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta