EEA avaldas iga-aastase suplusvee kvaliteedi hindamise aruande, mille kohaselt vastas 2023. aastal enamik Euroopa supluskohti Euroopa Liidu (EL) standardite järgi klassile „väga hea“. See hõlmab 85% Euroopa populaarseimatest supluskohtadest. Kogu EL-is vastas 96% ametlikult tunnustatud supluskohtadest miinimumkvaliteedi standarditele, vaid 1,5% hinnati „halvaks“. 

Tuuakse esile kohad, kus sel suvel Euroopas võib leida ohutuid supluskohti. Keskendutakse spetsiaalsetele näitajatele, mis aitavad hinnata ohutust. Näiteks on hinnatud baktereid, mis võivad inimestel tõsiseid haigusi põhjustada. Aruanne ei anna hinnanguid üldisele vee kvaliteedile.  

EEA peadirektori Leena Ylä-Mononeni sõnul on näha, et pikaajalised investeeringud on aidanud kaasa suplusvee kvaliteedi paranemisele. Liikmesriikide järjepidev rannikuvete, jõgede ja järvede ning teiste mageveekogude seire on ülioluline, eriti kuna kliimamuutused põhjustavad äärmuslikke ilmastikunähtusi nagu tugevad vihmasajud, mis võivad vee kvaliteeti negatiivselt mõjutada. 

Koos selle aasta aruandega on EEA avaldanud ka uuendatud interaktiivse kaardi, mis näitab iga supluskoha tulemusi. Samuti on saadaval uuendatud riigiraportid ja rohkem teavet direktiivi rakendamise kohta riikides. Kuigi enamik Euroopa suplusvett on bakterioloogilisest vaatenurgast suurepärases seisukorras, püsib pinna- ja põhjavee reostus märkimisväärsena ning seda võib süvendada muutuv kliima. Analüüs näitas tugevate vihmasadude järgset E. coli ja soole enterokokkide rohkust.   

Parimad suplusveed on aruande kohaselt Kreekas, Horvaatias, Küprosel ja Austrias. Belgias, Bulgaarias, Luksemburgis, Maltal, Austrias ja Rumeenias vastasid kõik ametlikult tunnustatud supluskohad 2023. aastal vähemalt miinimumkvaliteedi standardile. Rannikuvee suplusvee kvaliteet on üldiselt parem kui sisemaa vee oma. 2023. aastal oli 89% ranniku supluskohtadest klassifitseeritud väga heaks, võrreldes vähem kui 79% sisemaa suplusveekogudega. Riikide näitajaid saab vaadata siit.  

Eesti suplusvee ülevaate leiab Terviseameti lehelt. 

Sisevee andmed ning mereveetemperatuure saab siit vaadata. 

Lisaks on Euroopa Komisjon peagi lõpetamas suplusvee direktiivi, merekeskkonna strateegia raamdirektiivi ja nitraadidirektiivi hindamist, kus analüüsitakse eeskirjade tugevusi ja nõrkusi. Tulemusi on oodata 2024. aasta jooksul. EEA valmistab 2024. aasta lõpus ette ka põhjalikku veeseisundi hindamist, mis annab ulatuslikuma ülevaate pinnavee ja põhjavee seisundist. Nende kvaliteet ja kogus on jätkuvalt suure surve all ning seisundit halvendab muutuva kliima mõju. 

Eestis on EEA kontaktasutuseks Keskkonnaagentuur.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta