Täna on rahvusvaheline osoonipäev, millega tähistatakse osoonikihi vähenemisele piduri pannud Montreali protokolli aastapäeva.

1980. aastatel avastati, et osoonikihi kahanemist põhjustavad ained, mida leidub peamiselt külmutus- ja kliimaseadmetes ning aerosoolides. Seepärast tulid maailma riigid 1987. aastal kokku ja astusid otsustavaid samme nende sünteetiliste gaaside turult kõrvaldamiseks.

Kliimaministeeriumi välisõhu osakonna nõunik Kaidi Kiil rõhutas, et osoonikihti kahandavate ainete kasutuselt kõrvaldamine on aidanud mitte ainult osoonikihti taastada, vaid ka aeglustada globaalset soojenemist. Alates  2019. aastast reguleerib protokoll ka teatud fluoritud kasvuhoonegaaside (fluorosüsivesinike HFC) kasutamist.

"Erakordselt tõhusaks kliimameetmeks on osutunud HFC-de tootmise ja tarbimise vähendamine, kuna need kasvuhoonegaasid on süsihappegaasiga võrreldes tuhandeid kordi suurema globaalse soojendamispotentsiaaliga," selgitas Kiil. Arenenud riigid alustasid HFC-de vähendamist juba 2019. aastal, samas kui mitmed arengumaad on selleni jõudnud tänavu.  

Protokoll on vähendanud kliima soojenemist ka seni rakendatud meetmetega. Kuna osoonikihti kahandavad ained on suure kliima mõjuga ja oleme käibelt kõrvaldanud 98% reguleeritud ainetest, on õnnestunud esimest jäävaba Arktika suve edasi lükata kuni 15 aasta võrra.

Seega ei keskendu tänavune osoonipäev mitte ainult mineviku saavutustele, vaid ka tulevikule, kuna Montreali protokolli alusel saavad maailma riigid tegutseda veelgi tõhusamalt ja kiiremini. Tõhusam tegutsemine on tähtis mitte ainult osoonikihi taastumiseks, vaid ka kliima heaks.

Tänavuse osoonipäeva teema on Montreali protokoll – kliimameetmete edendamine. ÜRO link

•    Osoonipäeva puhul jätkub Eesti Keskkonnauuringute Keskuse käitluskeskuses (Suur-Sõjamäe 34, Tallinn)  keskkonnaohtlike külmaainete jäätmete vastuvõtu kampaania, kus lõppkäitluseks saab TASUTA loovutada külmaainete jäätmeid, mis on tüübiti kogutud ja FOKA registrisse kantud. 
•    Samuti saab käitluskeskusest külmaainete jäätmete tüübiti sorteerimiseks TASUTA laenutada nõuetele vastavaid mahuteid (25L ja 50L) ja tüübiti sorteeritud jäätmete loovutajatele on soodsam ka vastavas koguses külmaainete taasväärtustamine.

Teadmiseks:

•    Ilma osoonikihita jõuaks Päikeselt eralduvat UV-kiirgust Maani  liiga palju, seega kaitseb stratosfääris paiknev osoonikiht Maal asuvaid ökosüsteeme päikese kahjuliku ultraviolettkiirguse eest. Inimestel põhjustab liigne ultraviolettkiirgus näiteks nahavähki ja katarakti ehk silmaläätse hägustumist.

•    Eestis mõõdetakse UV-indeksit Tõravere, Tallinn-Harku, Roomassaare ja Pärnu-Sauga meteoroloogiajaamades.

•    Eesti ühines Montreali protokolliga 1996. aastal.

•    Montreali protokolli toetab 2019. aastal jõustunud Kigali muudatus, mille abil vähendatakse fluorosüsivesinike (HFCde) kasutamist. HFCd ei kahjusta küll osoonikihti, kuid need külmaained on võimsad kasvuhoonegaasid.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta