Eestis on korraldatud mitmeid kampaaniaid, et meelitada inimesi sõitma ühistranspordiga või liiklema jalgrattal, aga alati on jagunud piisavalt neid kaasmaalaseid, kellele kumbki variant ei sobi. Olen ise samuti veidi pelglik jalgrattur ja autode keskele sõitma minna ei tihka. Ühistranspordiga sõidan küll, aga selliste kenade ilmadega nagu praegu tahaks bussis loksumise asemel ennast hoopis liigutada.

Avastasin enda jaoks hiljuti tõukeratta. Tean, et on olemas ka suurte ratastega ja väga kiiret sõitu võimaldavad tõukerattad, aga neid ma kasutanud ei ole.

Selle asemel katsetasin hoopis väikeste kummiratastega kerget alumiiniumist liikumisvahendit. Teismelised teevad sellisega erinevaid hüppeid ja trikke. Mina treppidele hüppama ei kippunud, aga märkimisväärset tempot arendasin küll.

Kuigi esimese hooga tundus mulle, et ma olen tõukeratta jaoks liiga vana, viis saavutatud liikumismugavus selle mõtte peast.

Avastasin enda rõõmuks, et tõukeratas annab vabaduse mitte muretseda parkimise pärast, sest ratta saab kokku panna ja lihtsalt õlale võtta. Sellega saab ka kõnniteel liikuda. Ja kui maastik ebasobivaks muutub, saab rattalt lihtsalt maha astuda ning jala edasi minna.

Mulle meeldib ka see, et tõukeratas annab mõnusalt paraja koormuse ning sellel sõitmist ei pea pikalt harjutama.

Tõukerattaid võib leida enamasti spordikaupade poodidest või kaubanduskeskuste vastavatest osakondadest ja nende hinnad on üsna erinevad, ulatudes paarisajast kroonist mõne tuhandeni. Enne ratta ostmist tasub kindlasti tutvuda ratta kandvõimega ja reguleerimisvõimalustega. Ratta jalaosa peaks tingimata olema kaetud libisemist takistava kattega.

Head liikumist!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta