Sigade katk avastati Panevešyse maakonnas Rabikini asulas asuvas tõusigade farmis, kus elanud 445 looma on tänaseks tapetud. Vastavalt tauditõrje eeskirjadele on ohutsooniks kuulutatud kolm kilomeetrit ja järelevalvetsooniks kümne kilomeetri ulatuses konkreetset farmi ümbritsev territoorium.

Põllumajandusministeeriumi asekantsleri Toivo Nõvandi sõnul on antud piirkonnas farmid tugevdatud kontrolli all ning kontrollile on allutatud ka jahi käigus tapetud metssead. Siiani ei ole antud piirkonnas ja mujal haigusjuhte esinenud, mistõttu paanikaks põhjust ei ole.

„Praeguseni ole siiski teada, kuidas haigus sigadeni jõudis – loomad olid tõufarmi toodud Taanist ning seal haigusjuhte avastatud ei ole,“ rääkis Nõvandi. „Eesti seakasvatajatel tasub siiski tarvitusele võtta esmased ettevaatusabinõud, mis tähendavad eelkõige inimeste, transpordi, söötade ja loomade liikumise kontrollimist ning ka vajalike desotööde teostamist.“

Seakasvatajad peaksid kindlasti piirama inimeste liikumist farmis, et sinna ei pääseks võõrad ega ka hiljuti naaberriikides käinud töötajad, keda tuleb farmist kuni viis päeva eemal hoida. Farmiuksed võiks varustada desomattidega ja võimalusel tuleks desinfitseerida  kõiki farmi territooriumile saabuvaid transpordivahendeid. Täiendavat tähelepanu tuleb pöörata loomasöödale, mis ei pärine Eestist ning samuti kontrollida põhjalikult farmi saabuvate loomade päritolu ja nende tervislikku seisundit.

Sigade katk on väga nakkav sigade viirushaigus, millele on ägeda kulu puhul iseloomulik septitseemia ja täpp- ja laikverevalumite teke, vähem ägeda ja kroonilise kulu korral sooltepõletik ja kopsupõletik. Haigus on sigadele tihti surmav ning vastavalt eeskirjadele kuuluvad tapmisele kõik loomad, kes haiguskahtlusega farmis elavad. Inimestele sigade katk siiski ohtu ei kujuta ning taudikahtlusega loomade liha on lubatud pärast kuumtöötlemist ka realiseerida. Sama haigustüvi esines viimati eelmisel aastal Iisraelis, Euroopa Liidus esines seda viimati 2000. aastal Suurbritannias.