Patarei - ja akujäätmed võivad vale käitlemise korral põhjustada kahju nii inimeste tervisele kui ka keskkonnale. Seetõttu tuleb neid koguda teistest jäätmetest eraldi ning viia nende kogumiseks ette nähtud kogumiskastidesse või jäätmejaamadesse. Patareid ja akud ning nende saatus on järgmisel kahel nädalal fookuses Keskkonnaministeeriumi teavituskampaanias „Patakas pole prügi“.

„Tühjaks kasutatud patareid ja akud pole kindlasti igapäevaselt tekkivad jäätmed, kuid pea igas kodus leidub mingi koht, kuhu need kokku on kogutud. Kahjuks visatakse need pahatihti siiski segaolmejäätmete hulka. On väga oluline taibata, et kasutatud patarei ja aku pole prügi, vaid materjal, mida õige käitlemise korral saab taas kasutusse võtta. Nii edendabki patarei-  ja akujäätmete liigiti kogumine ka ringmajandust,“ ütles keskkonnaminister Rene Kokk.

Ministri sõnul on oluline viia inimesteni teadmine, et tegemist on probleemtoodetega ning selle lahutamatu osana too, et neid saab tasuta ja hõlpsalt ära anda.

Probleemtooteks arvatakse neid, mille jäätmed võivad põhjustada tervise- või keskkonnaohtu, keskkonnahäiringuid või keskkonna ülemäärast risustamist. Kui patarei- või akujäätmed ei viida õigesse kogumiskohta, siis võivad mürgised ained sattuda õhku, pinnasesse ja vette ning sealt edasi põhjustada tervisehädasid nii inimestele kui ka loomadele. Lisaks on liitiumit sisaldavatel patareidel oht niiskes keskkonnas ilma kõrvalise abita süttida. Just seetõttu tuleb sellised jäätmed teistest eraldi koguda.

2018. aastal lasti Eestis turule 640 tonni kantavaid patareisid ja akusid ning koguti kokku 161 tonni. Seega koguti patarei- ja akujäätmeid tagasi vaid 25%, mis on üpriski madal. Varasematel aastatel ei ole näitajad kuigivõrd paremad olnud.

Oluline on ka see, et patarei ja aku kasutajad on tasunud patarei ja aku ostmisel selle kogumise ja käitlemise eest, kui see jäätmeks muutub. Seetõttu saab patarei- ja akujäätmeid tasuta tagasi anda. Patarei ja aku turustaja on kohustatud patarei- ja akujäätmed kasutajalt müügikohtas tasuta tagasi võtma. “Sisuliselt tähendab see seda, et igasse patareisid või akusid müüvasse kauplusesse saab samalaadseid patarei- ja akujäätmeid tasuta tagasi anda nagu seal müüakse,“ selgitas Keskkonnaministeeriumi keskkonnakorralduse nõunik Kerli Rebane.

Patarei- ja akujäätmeid koguvad peamiselt kaks patarei- ja akudega tegelevat tootjavastutusorganisatsiooni MTÜ EES-Ringlus ja MTÜ Eesti Elektroonikaromu, lisas Rebane. Tagasivõtusüsteemi oluline osa on patareide ja akude kasutajate teavitamine, et tõsta kasutajate keskkonnateadlikkust ning tagada selle läbi tõhusam patarei- ja akujäätmete kogumine.

Patarei ja aku kasutajatel on võimalik kindlaks teha endale lähim kogumiskast ja/või jäätmejaam lehel kuhuviia.ee. www.kuhuviia.ee on mugav kaardirakendus, mis tõstab nii teadlikkust jäätmete liigiti kogumisest kui ütleb ka konkreetselt seda, kuhu jäätmed viia tuleb.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta