Riigikogu võttis mai lõpus menetlusse keskkonnatasude seadust muutva eelnõu, mille eesmärgiks on ümber kujundada põlevkivi kaevandamise tasustamine. Tegemist on eelnõuga, mis peaks looma püsiva lahenduse põlevkivi maksustamiseks ja asendama 2016. a juulis vastu võetud ajutise regulatsiooni.

  • Energeetika
  • 7. juuli 2018
  • Foto: Pixabay, CC Public Domain

Uus eelnõu seaks põlevkivi kaevandamise tasu (nn ressursitasu) jätkuvalt sõltuvusse lõpptoote hinnast. Oluline erisus seisneks selleks, et kui praegu kehtiva, nn ajutise süsteemi kohaselt maksustatakse põlevkivi lähtuvalt raske kütteõli hinnast sõltumata sellest, kas maavara kasutatakse elektri tootmiseks või muul otstarbel (eelkõige põlevkiviõli tootmiseks), siis tulevikus oleks tasumäärad eristatud vastavalt põlevkivi kasutusele.

Uus süsteem kehtestataks vastupidiselt esialgu plaanitule veel enne, kui põlevkivitööstuse väliskulud on välja selgitatud ja saastetasu määrad paika pandud
Eelnõu seaks minimaalseks tasumääraks 0,275 eurot iga tonni kaevandatud põlevkivi eest ning maksimaalseks määraks 10 eurot/t. Tavapärases olukorras, kus raske kütteõli ning elektri hind on miinimum- ja maksimumhinnaga seotud hindade vahel, sõltub põlevkivi kaevandamisõiguse tasu määr vastavalt toodangule kas kvartali keskmisest elektri või kütteõli hinnast ja sellest, milline oli põlevkivi kasutuse osakaal nende kahe võimaliku kasutusviisi vahel.

KÕKi hinnangul võib eelnõud kritiseerida kahel põhjusel. Esiteks on halb pretsedent, et sedavõrd menetletakse olulist eelnõud kiireloomuliselt, sh kaasati eelnõu koostamisse enne selle Riigikogusse saatmist vaid ettevõtjaid, ent mitte nt kohalikke omavalitsusi ega keskkonnaorganisatsioone. Kiireloomulisena menetlemine tähendab ka, et eelnõu seletuskirjast puudub põhjalikum mõjude analüüs. Teiseks on, vastupidiselt varasemalt plaanitule, asutud muutma põlevkivi ressursitasusid enne seda, kui lõpule on viidud keskkonnakasutuse väliskulude analüüs ning sellest lähtuv saastetasude reform. Praktikas tähendab see paratamatult seda, et põlevkivisektori saastetasude ümbervaatamisel saavad prioriteedi majanduslikud, mitte keskkonnahoiu alased kaalutlused. Kõige tõenäolisem on seejuures, et saastetasu määrasid ei muudeta, kuna ressursitasude suurusi arvutades on lähtekohaks võetud kehtivad saastetasude määrad.

Riigikogu jätkab eelnõu arutelu pärast suvepuhkuseid, teine lugemine on plaanitud septembrisse.

Eelnõu materjalid Riigikogu kodulehel.


Lugu pärineb Keskkonnaõiguse keskuse koduleheküljelt