Teeme Ära Maailmakoristus 2012 kalendris broneeris omale 29. aprilliks aja Kreeka. Kuna see oli Kreekale esimene kord ülemaailmsel üritusel osaleda, siis Bioneeri vabatahtlikud kaasautorid Kati Künsar ja Terje Homutov hoidsid talgupäeval silma peal, said õlad punaseks Ateena lõunaosas Glyfada rannarajoonis prügi koristades ning vestlesid "Let´s do it! Greece" kampaania käima lükanud noormeeste Nikos Kiousise ja Haris Vlassopoulosega.
Aeg tegutseda
Klassivennad Nikos Kiousis ja Haris Vlassopoulos olid keskkooli viimases klassis, kui keskkonnaõpetuse õpetaja näitas neile videot hiljuti Eestis toimunud ühepäevasest ülemaalisest koristuskampaaniast, ärgitades keskkonnaaktivistidest poisse mõtlema veelgi lennukamalt.
Seni nädalavahetustel omaalgatuslikult kodukoha randu ja mägesid prügist koristamas käinud noored otsustasid 2009. aastal loomuliku jätkuna asutada mittetulundusühingu Ora gia Drasi (eesti keelde tõlgituna "Aeg Tegutseda"), mille hingekirja kuulub tänaseks ligi 100 noort, kes on südameasjaks võtnud Atika piirkonna (Ateenat ümbritsev haldusüksus) elanike hulgas tekitada ja kasvatada keskkonnast hoolivat mõtlemist ning käitumist. Noorte initsiatiivile toetudes ja selle tähtsust rõhutades käiakse lasteaedades ja koolides korraldamas keskkonnateemalisi üritusi, rääkimata juba mainitud koristusaktsioonide traditsiooni jätkamisest.
Esmakordselt 2008. aastal Teeme Ära algatusest kuuldes tundus idee realiseerimine Kreekas noormeestele liialt keerukana ja mõte jäeti laagerduma. Ülemaailmse talgupäevade kampaania vormudes pöördusid nad aga idee juurde tagasi ning otsustasid maksku mis maksab talgupäeva ära teha.
Möödunud septembri lõpus vaadati Let´s do it! World´i kodulehel avaldatud osalevate maade nimekirja ja Kreeka puudumine sellest oli ilmne märk, et nüüd peab tegutsema. Sarnase otsuse oli vastu võtnud ka Kreeka Jäätmehoolduse Ühing ning kummalisel kombel saatsid mõlemad organisatsioonid ülemaailmse korraldustiimi regionaalsele koordinaatorile sooviavalduse Kreeka kampaania oma õlule võtta samal päeval.
Koristajad Ateena mäenõlval.
Tegevuskava kallal asuti koos tööle. Peamiseks ülesandeks võeti kreeklasi taolisest ettevõtmisest teavitada ja selle nimel koostati pikk nimekiri erinevatest organisatsioonidest, koolidest ja omavalitsustest, mis koondavad arvukalt inimesi ja võtaksid kaasatuna informeerimise töö sujuvalt enda peale üle.
Pärast kolme kuud tööd mindi 2012. aastale vastu Harise loodud kreeka kampaania koduleheküljega, mille tarvis oli valminud ka video ning hoo oli sisse saanud infovahetus meililisti teel korraldajate ja erinevate organisatsioonide vahel. Viimane paljastas tõsiasja, et enamik ühinguid on tegelikkuses kättesaadavad mitte meilitsi, vaid Facebooki vahendusel. Facebooki kaudu videot levitades õnnestus huvilised juhtida edasi Let´s do it! Greece 2012 kodulehele. Abistavaiks infoallikaiks said ka loetavaimad kreeka blogid, mille kaudu jõuti lugejateni esmalt niisamuti videot jagades ning seejärel lisainfot otsides Facebooki gruppi või kodulehte külastades. Suur osa suhtlusest ja teavitustööd toimuski Facebookis, kus kampaaniaga liitunud gruppide liikmed edastasid sõnumi algatusest oma sõpradele. Ning lumepall oligi veerema lükatud.
Ora gia Drasi liikmeist moodustas tuumikmeeskonna ligikaudu 20 inimest. Harise vastutada jäi kõik kodulehte ja visuaalset materjali puudutav, Nikos suhtles aktiivselt omavalitsuste esindajatega ning kolmas ühingu liige tegeles koolide ja blogide pidajatega.
Esimese kuu lõpuks pärast kampaania avalikustamist oli Facebooki vahendusel koristusmeeskondi registreerunud 20 ringis, veebruari lõpus küündis see arv 50-ni. Nii nagu Eestis, mitmekordistus Kreekaski meeskondade arv alles päris talgupäeva eel. Mis seal salata, Harisele läkitati registreerimisvorme veel mõned päevad pärast koristuspäevagi.
Kampaania nulleelarvega
Kreeka kriis on sulgenud ettevõtete rahakotirauad. Kui vabatahtlikkusel põhinevad keskkonnaorganisatsioonid ja linna- või vallavalitsused tulid kampaaniaga rõõmuga kaasa, siis sponsorite leidmine osutus peaaegu võimatuks. Viimasel hetkel saadi kokkuleppele ühe suurema ehitusfirmaga, kes toetas T-särkide trükkimist. Positiivne on see, et sama firma lubas kampaaniat rahastada ka järgmisel aastal ja siis juba toekamalt.
Kindad ja kilekotid saadi organisatsioonidelt ja omavalitsustelt, samuti oli prügi äravedu omavalitsuste poolt organiseeritud. Let’s do it! meeskonnale tuldi appi nii inim- kui masinjõuga.
Koristamise käigus rakendati taaskasutuse põhimõtet. Lapsed käisid ringi kilekottidega nii tavaprügi kui taaskasutuse jaoks ja prahti maast korjates uuriti seda enne kategooriasse lahterdamist väga täpselt.
Prügi Ateena mäenõlvalt
Korraldajad olid kampaaniaga liitujate arvu prognoosides tagasihoidlikud. Mõeldi, et kui 10 000 inimest kaasa teeb, siis on väga hästi. Lõplikuks osalejate arvuks on praeguseni kokku saadud ligikaudu 17 000 inimest. Väga aktiivsed olid Põhja- ja Lõuna-Kreeka suurimad linnad Thessaloniki ja Kalamata, paljud väikesed saared ning eriti piirkonnad väljaspool Ateenat.
Haris põhjendab seda fenomeni sellega, et kui Ateenas ja selle lähistel toimub mõni koristamisüritus vähemalt paar korda kuus, siis väljaspoolt Ateenat oli see midagi esmakordset. Tähtis on tunne, et tehakse koos ja ollakse osa milleski suuremast. Esmakordselt toimus kampaania, mille arengut ja tulemusi sai jälgida FB-s, raadioshow-s ja blogide vahendusel. Kõik said osaleda ja oma pilte ja tulemusi jagada. Iga neljas osaleja oli väljaspool Ateenat ning kõige kaugemalt saabus abivägi ei kusagilt mujalt kui Eestist.
Abijõud Eestist
Vasakult: Kati, Angelika ja Terje pärast rannakoristust.
Bioneer uuris, mis on see tõukejõud, mis paneb lennukisse hüppama ja Kreekasse koristama sõitma.
Angelika vastas järgmiselt: „Paljud on minult küsinud, et mis mul selle Kreekaga on, et nüüd ka koristama sinna läksin. Olen Kreekas mitme aasta vältel korduvalt käinud ning tean, et tulen siia ikka ja jälle tagasi kuna selle maaga on tekkinud eriline. Let´s do It! Kreekaga olen seotud oma vabal soovil. Kui ma liitusin Let’s do it! World organisatsiooniga, siis oli minu rõõm suur, et ka Kreeka selles osaleb ning tutvudes jaanuarikuises Tallinnas toimunud konverentsil kreeka meeskonna liikmetega, oli minu kindel siht sellest osa võtta.“
Küsisime Angelika kommentaari ürituse läbiviimise ja inimeste üldise suhtumise kohta. „Mulle jäi sellest positiivne mulje. Ei tahaks seda päris Eesti talgutega võrrelda lõunamaades erineva kultuuri tõttu, kuid oli positiivne üllatus näha nii väga noori kui ka eakaid inimesi, kes olid tol pühapäevasel päeval tulnud välja koristama. Kuna korraldajad on noored, siis ei saa neile midagi ette heita. Leian, et järgnevateks aastateks on alus pandud ning neil on, mida võimalikele koostööpartneritele käesoleva ürituse näol ette näidata. Arvestades ka asjaolu, et väga paljud ei teadnudki sellest üritusest midagi, kuna kajastus oli liiga spetsiifiline. Aeg oli keeruline, kuna eelseisvad valimised tõmbasid tähelepanu endale. Minu kreeka tuttavate seas oli väga erinevat suhtumist, mõned olid väga positiivselt meelestatud, kuid oli ka neid, kes asja skeptiliselt suhtusid ning ütlesid, et kreeklased lihtsalt ei tule sellega kaasa. Kuna üle maa oli ca 300 organisatsiooni, kes koristasid Kreeka eri paigus, siis see on siiski muljetavaldav.“
Angelikaga koristasime päeval koos Ateena rannas ja õhtupoolikul mägedes. Kreeklased võtsid asja tõsiselt, prügi korjati nii maa pealt kui vee alt. Lisaks tavalisele olmeprügile korjati kokku ehitusprahti, vanu mööblitükke ning vettinud autokumme. Ranna prüginimekirja kuulusid põhilised joogikõrred, pooledi räbaldunud kilekotid ja mitmevärvilised kondoomid. Suvi on käes!
Sukeldujad vanu rehve veest välja toomas.
Tulevikuplaanid
Järgmisel aastal loodetakse osalejate arvuks saada juba 50 000. See number ei ole aga eesmärk omaette. Korraldajate pead sumisevad kõiksugu vahvatest ideedest, mida ja kus saaks ära teha. Põhirõhk on koolidel ja teavitustööl noorte seas. Eesmärgiks on hoida piirkondi puhtana aasta läbi, et tekiks vastutuse tunne.
Harise sõnul on raske nullist alustada, aga positiivse energiaga tegutsedes vastavad õiged inimesed. „Koolides kasvab uus põlvkond, kes hakkab teistmoodi mõtlema. Korraldajate noorus ja positiivsus on trumbiks koolilaste kaasamisel. Neid kuulatakse ja nendega samastutakse. Lastel tuleb „käest kinni võtta“ ja neid motiveerida. Näidata, mis on oluline. Lihtsam on kasvatada uut roheliste vaadetega põlvkonda, kui muuta vanu sissejuurdnunud harjumisi.“
Järgmise aasta plaanide võtmesõnaks saab erinevate organisatsioonide võimalikult efektiivne ja tulemusrikas koostöö. Kaasata soovitakse nii suuri rahvusvahelisi (Greenpeace Hellas, WWF) kui ka väiksemaid organisatsioone, et nemadki saaksid tunda seda mõnusat koostegemise tunnet. Lootuseks on ka parem meediakajastus. Kui sel aastal kajastas kampaaniat üks Kreeka telekanal, siis edaspidi loodetakse huvituma panna ka teised.
Let’s do it!-ga taheti näidata, et kui tegutseme koos, siis suudame ükskõik mida ära teha. Ja seda olukorras, kus eelarve on null, kampaania organiseerimist takistavad poliitilised mängud ja ainsaks relvaks on inimeste hea tahe. Kreeka ei ole ainult kriis, valimised ja hiigelsuur riigivõlg. Kreeka on inimesed ja nende igapäevased teod.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta