Kuressaares võtsid ratturid vastu otsuse, et Vilsandile ja Viidumäele ei minda. Piirkond väärib eraldi reisipäevi või koguni eraldi reisi. Otsustati suunduda otse Harilaiule ja uurida kõike seda, mis vahepeal tee äärde jääb.
Esimesena sattusid reisilised paika, mida tuntakse Euroopa keskpunktina. Uskumatu küll, aga saarlased pole sellisest märgilisest paigast turistilõksu veel teinud. Keset kadakaid, Kogula-Kärla tee ääres seisis väike post koos lõhutud tähisega. Isegi teerajakest polnud. Otsitud punkt leiti puhtalt GPSi tarkuse peale.
Edasi suunduti Kärlasse, mis on kohalik keskus. Uuriti, mida kohalikud tuulest arvavad ja teavad. „Tuul oli vanasti möldri sulane, nüüd energeetiku leib,“ teati rääkida. Kärla olevat liiga sisemaal, seetõttu tuulest raha tegijatele ebahuvitav paik. Saadi soovitus kindlasti minna ka Mustjalale, kuna seal olevat väga kaunis vana tuulik renoveerimisel.
Kärlast viis tee Karujärve äärde. Karujärv on 330 hektari suurune merepinnast 32,2 meetri kõrgusel paiknev kalarikas järv, mis on oma liivase rannajoone tõttu hinnatud puhke- ja supluskoht.
Lisaks pakub Karujärve ümbrus ka ajaloos tagasivaatamise võimalust. Nimelt asub piirkonnas kunagine Karujärve raketibaasi.
Dejevo sõjaväebaas ehitati enne teist maailmasõda, kui Eesti riik sõlmis venelastega baaside lepingud. Dejevoks nimetati koht Karujärvest ümber 1959. aastal. Nimi tuli Nõukogude Liidu kangelase Vladimir Dejevi järgi. Uljanovskist pärit kaardiväe reamees sai Nõukogude Liidu kangelaseks lahingus Sõrve poolsaarel.
Sõjaväebaas on siiani aimatav, kuna vanad hooned on veel püsti ja leida võib isegi puidust vahitorne.
Reisilised ööbisid Odalätsi allikate juures, mis jäävad Kihelkonna-Pidula maantee 9. kilomeetril tee äärde.
Rahvajutt räägib, et kord olevat Vanasarvik põõsa vilus tukkunud, erilise võlujõuga surmaoda pea all, kui Suur Tõll teda mööda minnes märganud. Lõiganud siis Tõll põõsast paar pihlakakeppi ja äianud nendega Vanakurjale. Vanasarvik karanud suurest valust ja ehmatusest püsti, astunud aga suure ähmiga oma oda peale, nii et see pooleks läks. Visanud siis õnnetu Vanapagan seepeale oma oda metsa ja hüüdnud kurvalt: "Oda läts, oda läts!", ning pistnud ise tulise kiiruga minema, nii, et igast kabjajäljest allikas välja purskas. Katkiläinud odast saidki nii allikad kui ka küla enda nime.
Üheksandal reisipäeval jõudsid ratturid ka Tagamõisa poolsaarele, millega liitub idas umbes 300 meetri laiuse maakaela kaudu Harilaid.
Alates 1924. aastast on Harilaid olnud kaitseala. Harilaiu loodepoolsem tipp kannab Kiipsaare nuka nime, vastastipp kagus - Kelba nuka nime.
Loodepoolsemas tipus asub Kiipsaare majakas, kus 2004. aastal filmiti ka Eesti sõjafilm Somnabuul. Viltune Kiipsaare majakas asub müstilises paigas: tekib tunne, et jõutud on maailma lõppu.
Harilaiu poolsaarelt on tuntud ka kõrede elupaigana. RMK teatas 2013. aasta talvel, et piirkonnas hakatakse metsa raiuma, et päästa looduskaitsealuse kõre ehk juttselg-kärnkonna sealne asurkond. RMK tahab Harilaiu poolsaarel elava kõre elutingimusi oluliselt paremaks muuta ning selleks võetakse sealt maha 56 hektarilt metsa. Järgmise aasta kevadeks peaks ligi 40 aastase metsa asemel olema lage maa, nagu 80 aastat tagasi. Ka Bioneeridel õnnestus näha langetatud metsatukkasid.
Tagamõisa poolsaarelt liikusid ratturid Ninase poolsaare läänerannikul kulgeva Mustjala–Tagaranna maantee äärde, kus paiknevad tuuliku alustele ehitatud eripärased tuulikud Piret ja Tõll.
Kohalikud kurtsid ratturitele, et turistid kipuvad kauneid ehitisi lõhkuma, kuna neid ei vaadata mitte silmadega, vaid katsutakse kätega. Iga kivi, mis on oma kohalt välja võetud muudab kunagise tuuliku ebastabiilsemaks.
Kümnendat reisipäeva alustati Mustjala külastamisega. Kohalikud teadsid rääkida, et suurt kivituulikut renoveerib üks soomlane, kes teeb sellest eramaja. Kahjuks ei õnnestunud tuulikuomanikku ennast tabada.
Edasi mindi Panga ehk teise nimega Mustjala pangale, mille maksimaalne kõrgus on 21,3 meetrit. Panga pank on kõrgeim Saaremaa ja Muhu põhjaranniku pankadest. Saaremaa pangad koosnevad ainult paest. Panga panga juures on eristatav ka paarisaja meetri kaugusel rannast merealune järsak, mis on tormiste ilmadega nähtav rööbiti neeme rannaga kulgeva vahutavate murdlainetena.
Leisis, minituuliku lähedalt avastasid bioneerid õpilaste poolt tehtud prügiskulptuuri, mis MTÜ Leisi Keskkooli Arenguseltsi juhatuse liikme Lilian Västeri sõnul on üleval kuu lõpuni.
Viimaseks pikemaks tuulikute teemaliseks peatuseks Saaremaal valisid bioneerid Angla tuulikud. Angla tuulikud on viis tuuleveskit, mis asuvad Saaremaal Upa–Leisi maantee ääres Angla külas. Neli tuulikut on pööratava kerega pukktuulikud, viies tuulik on vaid pööratava peaga kaheksatahuline hollandi tuulik. Angla tuulikud on Eestis üks paremini säilinud tuulikutegrupp, mis paikneb oma originaalasukohas Angla tuulikutemäel.
Ööbiti Maasilinna linnuse juures, mida viimati ehitati üles 1566. aastal. Väljast oli kogu linnus vallikraaviga ümbritsetud.
Ordumeister Burchard von Dreileben rajas Maasilinna pärast Jüriöö ülestõusu lõplikku mahasurumist 1345. aastal foogtkonna keskuseks saarlaste hävitatud Pöide ordulinnuse asemele. Algne linnus oli puust, kuna laastatud maa ei võimaldanud laiaulatuslikke töid. Kivist linnus ehitati Goswin von Herike valitsusajal, kuid täielikult sai linnus valmis järgnevail sajandeil. Linnuse ehitus oli karistuseks saarlastele, millest ka selle saksakeelne nimi Soneburg ('trahvi- ehk karistuslinnus'). 1576. aastal lasti Taani kuninga Frederik II käsul linnus õhku. Sellest ajast on linnus varemetes seisnud.
Maasilinna kindluse restaureerimist alustati Orissaare valla raha eest 2001. aasta lõpus. Kindluse restaureerimise käigus on välja kaevatud suures osas säilinud esimene korrus ning värav, osaliselt on alles ka linnuse teine ja kolmas korrus.
Allikad: Vikipeedia, puhkaeestis.ee, Saaremaa.ee, Geopeitus.ee
http://www.bioneer.ee/tegutse/tuulepaeva_rattatuur_2013
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta
