Kodanikuühenduse Eesti Metsa Abiks (EMA) ja Keskkonnaameti (KeA) kohtumisel tõdeti üksmeelselt, et lindude pesitsusaegset raierahu pole otstarbekas lahendada läbi üksikteatistele eritingimuste seadmise, vaid üldise seadusemuudatusega.

Kui lindude pesitsusrahu tagamise küsimust soovitaks lahendada läbi Keskkonnaameti töötajaskonna, kes peaksid hakkama üksikteatistele eritingimusi seadma ning metsades lindude pesitsemist kontrollimas käima, siis vajaks see KeA metsaosakonna juhataja Olav Etverki hinnangul vähemalt 27 lisaametniku tööle palkamist ainuüksi pesitsusrahu tagamise saavutamiseks, samuti tekiks tarbetuid vaidlusi metsaomanike ja KeA vahel. See tähendaks taas täiendavat töömahtu.

Seevastu üldise pesitsusaegse raierahu tagamine läbi seaduse täpsustamise tagaks võimaluse teatiste väljastamise süsteemi reformimiseks, et viia see vastavusse Looduskaitseseaduse 55 prim 1-ga, mis keelab pesitsevate metsalindude häirimist ja nende pesade hävitamist. Ka õiguskantsler Ülle Madise on kevadsuviste raiete küsimuses leidnud, et praegused riiklikud tegevused ei pruugi olla piisavad looduskaitseseaduses ja metsaseaduses sätestatud eesmärkide saavutamiseks.

„Oleme täitsa nõus, et üldist seadustatud raierahu oleks mitmel põhjusel vaja,“ möönis KeA looduskaitseosakonna juhataja Tarvo Roose, lisades, et Keskkonnaameti jaoks oleks kõige selgemaks lahenduseks, kui pesitsusrahu pidamine kirjutataks Looduskaitseseadusesse üldnõudena ja kõigi raieviiside kohta. Keskkonnaameti hinnangul oleks esmajoones otstarbekaim kehtestada üldine pesitsusaegne raierahu kõikidel kaitsealadel, mis tagaks järglaste üleskasvatamise ajaks rahu nii lindudele kui ka loomadele ja oleks samas väheolulise mõjuga ka metsaomanikele.

Kodanikuühendus ootab Keskkonnaministeeriumilt edasisi samme pesitsus- ja poegimisrahu tagamiseks kevadsuvise raietegevuse eest, tagamaks sellega Looduskaitseseaduse sisuline täitmine.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta