Bioneerile andis intervjuu Eesti Rohelise Liikumise rohelise toote kampaania eestvedaja Enda Pärisma.

Enda, sa oled Eesti Rohelise Liikumise kampaania „Roheline toode“ juht. Sa pead ka keskkonnateemalist veebipäevikut (http://ecotoimetused.wordpress.com). Mulle tundub, et teema on sulle midagi enamat kui lihtsalt töö. Äkki räägiksid, kuidas sa oma rohelisema maailmavaate avastasid. Kas keskkonnateemadega tegelemine oli sinu jaoks esmane valik?

Eks mingid tegevused ja valikud on ebateadlikud ja pärit juba lapsepõlvest, kui käitumine oli olude sunnil keskkonnasõbalikum. Teadlikumad valikud tulid (nagu ilmselt paljudel) koos lapse sünniga. Hakkasin siis uurima, mis valikud on paremad, alustades näiteks mähkmetest, siis edasi tuli juba söök, pesuvahendid ja kõik muu. Jõudsin soovini, et ka mu lapse ümber oleks väärtuslik ja terve (loodus)keskkond. Edasi tulid õpingud selles suunas ning nüüd läheb juba teine kool järjest. Keskkonnateemalisel tööl olen olnud vaid veidi üle aasta - pigem loogilise järjena üldisemale huvile.

Eesti Rohelises Liikumises tegeled sa erinevate tootemärgistega. Miks on öko- ja mahemärgised olulised?

Tootemärgiste puhul võib rääkida mitmest tasandist. Kui minna täpsemaks, siis tuleks teha vahet, millest me räägime, kui kasutame sõnu "öko" või "mahe". Tavatarbijale pole mõtet rääkida Euroopa Liidu direktiividest või määrustest, mille alla kumbki käib. Lihtsalt seletades, kasutatakse sõna "mahe" põllumajandusest pärit toodete puhul ja sõna "öko", kui enamik toorainet ei ole põllumajanduslik.

Märgiseid ja nende süsteeme on maailmas mitmeid. Kõige usaldusväärsemad märgised on need, mida tootja ei saa oma suva järgi toodetele panna, vaid selleks on vaja sõltumatu osapoole sertifikaate. Sellised on näiteks Euroopa Liidu lillekujuline ökomärgis, BIO märgis Saksamaalt, Eesti mahemärgis ja veel paljud teised. Samas ei saa neid nimetatuidki nö ühte patta panna.

Öko- ja mahemärgised tagavad, et toode on keskkonnasõbralikum kui märgiseta tavatooted. Mahemärgiste puhul on enamasti vähemalt 95% põllumajanduslikust toorainest kasvatatud mahepõllumajanduse põhimõtteid järgides. On märgiseid, millede puhul see protsent on veel kõrgem. Ökomärgiste puhul võetakse tihtipeale arvesse kogu toote elutsükkel (st toote valmistamise keskkonnamõju, selle tarbimise keskkonnamõju ning utiliseerimise keskkonnamõju).

Need märgised on olulised selleks, et aidata inimestel teha keskkonnasõbralikumaid ostuvalikuid.

Mida kujutab endast kampaania „Roheline toode“?

Rohelise toote kampaania (endise loodussõbraliku toote kampaania) käigus märgistavad meie vabatahtlikud jaekettide riiulitel ära öko- ja mahemärgistega tooted, pannes nende hinnasiltidele meie kampaania väikesed kleepsud. Meie märgis „Roheline toode“ ei ole olemuselt öko- ega mahemärgis, seda ei saa ühelegi tootele taotleda. See on vaid abivahend tarbijale, mis aitab tal leida öko- ja mahetooted kergemini üles.

Kas Sulle ei tundu, et erinevaid märgiseid on liiga palju? Tarbijad on ju endiselt segaduses. Kuidas peaks tarbija märgiste vahel orienteeruma?

Jah, olen täiesti nõus. Märgised on algselt loodud, et tarbijate valikuid lihtsustada, kuid reaalselt on neid tõesti liiga palju ning inimesed ei tee märgistel vahet. Mahemärgisteks on peetud nii kaalujälgijate rohelisi tärnikesi kui ka Tunnustatud Eesti Maitse pääsukesemärki - viimane on tegelikult kvaliteedimärgis. Samuti tekitab segadust kasvõi erinevate mahemärgiste suur hulk Eesti turul.

Välja on antud erinevaid voldikuid ja brošüüre, mis peaksid ostjat aitama, aga ma ei ole kindel, kui sageli neid loetakse.

Ökomärgiseid on erinevaid ja neid on ka erinevatele tootegruppidel. Kas Sinu meelest on märgiste hulgas olemas ka omad nn "mustad lambad", mille abil tootjad kasutavad ära keskkonnasõbralike toodete paremat imagot?

Ma usun, et nn tõeliste ehk kolmanda osapoole sertifitseeritud märgiste puhul suurt probleemi pole. Küll aga on tootjatel õigus panna kaubale reklaamid, et nende toode on keskkonnasõbralik. Olen näinud mitmeid pesuvahendeid, milledel on näiteks kiri, et need on 98% protsenti biolagunevad. Samas neil puudub nö tõeline ökomärgis ehk siis need on küll biolagunevad, ent ometi ei vasta ökomärgise kõrgetele nõuetele. Tarbija poes ei tea, milline on õige märgis ning ostab sertifitseeritud märgiseta toote. See võibki olla keskkonnasõbralikum valik, kui päris tavaline pesuvahend, ent samas võib ka selle vahendi tootmine põhjustada keskkonnariske tehase ümbruses.

Teiselt poolt on jälle neid tooteid, mis on küll sertifitseeritud, kuid ei kasuta üldtunnustatud öko- või mahemärgiseid. Vahel on see Eesti turu probleem (nt Rootsis müüakse märgisega, meil ilma). Sel juhul ei teagi tarbija, et tegelikult on ta teinud keskkonnasõbraliku valiku.

Kas ERL-l on seoses märgistega ka midagi uut ja vajalikku teoksil?

Mingeid uusi kampaaniaid me ei planeeri, rohelise toote kampaania läheb jälle lahti veebruaris 2009. Siinkohal kasutan juhust ja kutsun kõiki huvilisi tulema vabatahtlikuks :) .  See on hea ja lihtne võimalus oma poeskäigud ühildada teavitustööga. Meil on tore vabatahtlike seltskond, kellele plaanime regulaarseid koosviibimisi koos filmiõhtutega. Loomulikult on see hea võimalus hakata märgistes ja toodetes paremini orienteeruma, sest märgistamisele eelneb põhjalik koolitus. Vanusepiiranguid meil märgistajatele ei ole, kuid eelistame siiski täisealisi.

Kas Sinu meelest on keskkonnasõbralikult / keskkonnateadlikult elamine lihtne? Või on see tänapäeva Eestis pigem keeruline ja tüütu?

Tüütu võib olla asi, millesse inimene ei usu. Keskkonnateadlikult elamine tuleks enda jaoks ära defineerida. Mõni väidab, et linnas ei olegi võimalik keskkonnateadlikult elada. On ka öeldud, et Eestis ei ole võimalik keskkonnasõbralikult elada - põlevkivienergia nullib kõik tavainimese ponnistused. Ma ei ole sellega siiski päris nõus.

Eks muidugi kõige ökoloogilisem oleks elada nii, et kasvatad ise suurema osa oma toidust ja kulutad minimaalselt energiat, saades seda mingist kohalikust sõltumatust jõujaamast (tuulegeneraator, päikesepatareid).

Samas on linnas omad eelised - näiteks toimiv ühistransport ja suuremad valikud kaubanduses. Kuigi siin peab jälle mõtlema: kas loodussõbralikum on Lõuna-Euroopast toodud maheteravili või kodumaine tavaline teravili jne. Siiski peab ütlema, et Eestis ei ole mahe- ja ökotoodete valik tavapoes kuigi suur. Enamik inimesi sooritab suurema osa oma sisseoste super- ja hüpermarketites ning võrreldes näiteks Skandinaaviamaadega on neis loodussõbralike toodete valik väiksem. Spetspoodi aga läheb juba veidi teadlikum tarbija. Samas tavapoed viitavad jälle, et mahe- ja ökotoodete hinnad on kallimad ning neid ei osteta nii palju.

Räägi mõnest isiklikust elustiili nipist.

Ega mingeid olulisi nippe ei olegi. Ikka need tavalised - võimalusel kasutan ühistransporti, toidu püüan hankida võimalikult kohalikuna, pesupulbrit panen masinasse vähem, kui kirjas (peseb sama hästi) - ning kui plekk ei tule välja, siis teen selle koha märjaks ja määrin sisse tavalise pesuseebiga, mille soetan Jaama turult. Iga päev duši all ei käi - kusjuures peamiselt lähtuvalt sellest, et oma naha mikroorganisme hoida, mitte keskkonna tõttu. Poest ostan ka tavatooteid - sest spetspoodi minek kulutab ju energiat ja aega. Päris palju asju on meil taaskasutusest ning oma üleliigseid asju saadame samuti taaskasutusse.

Kindlasti peaksime meeles pidama, et meie, inimesed, oleme ka osa keskkonnast ja me peame iseend samuti hoidma. Seega - ma luban omale mittemidagitegemise päevi ja leian, et see on väga keskkonnasõbralik.

Kas lisaks ökomärgistele on Sul ka teisi südamelähedasi keskkonna- või ühiskonnateemasid, millega sa tegeled? On sul mõni põnev hobi?

Viimasel ajal olen oma jaoks avastanud sotsiaalsed teemad. Just sellest aspektist, et inimesed on osa keskkonnast. See on kõik omavahel seotud - kuid see on juba täiesti omaette pikk jutt.

Hästi oluline on väärtustada end ja kõiki teisi inimesi. Praeguse majanduslanguse taustal on muidugi veider öelda, et ärge ostke odavaid Hiina asju, ostke korralikku (kohalikku) toodangut. Sellega toetame oma riiki ja oma inimesi.

Üks hobi, millega ma end maandan, on tuulelohede lennutamine. Annab võimaluse aeg maha võtta ning viibida looduses ja tunnetada seda. Lohe, tuul ja taevas - ning mina kõigest pisike inimene. Ometi sõltub selles protsessis ka minust väga palju ning lohe teeb just seda, mida mina tahan. Neil hetkedel on hea võimalus tajuda, kui palju võib muuta üksainus minu liigutus.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta