Seda rohelist ritsikat nägin ma Lehtses, enda maakodu lillepeenras ka 2011. aasta augustis. Ta istus seal lillelehel ja takseeris ümbrust suure huviga. Selle kargaja sain ma pildile ilma suurt vaeva nägemata. Lugesin talle sõnad peale, et ta ikka ootaks ja tõin toast oma fotoka.

Ritsikas oli suvega jõudnud ilusasti suureks kasvada ja oli umbes 3-4 cm pikkune. Eks tema siristamist oleme kõik kuulnud augustikuu sumedatel öödel. Kui ma siis olin lõpuks linna jõudnud, otsustasin uurida, kes mul maal siis lillelehe peal istus.

Ka tema tuvastamine läks kähku. Selgus,et tegu on hariliku lauluritsikaga (Tettigonia cantans). Sain teada, et Eestis elab kaks liiki selliseid lauluritsikaid. Pildil olev harilik lauluritsikas elutseb ainult mandril ja roheline lauluritsikas (Tettigonia viridissima) on levinud saartel.

Mõlemad liigid siristavad ainult öösel. Spetsialistid teevad isegi nende laulul vahet. Mina siin kaasa rääkida ei oska, sest pole rohelist lauluritsikat ise näinud ega ka kuulnud. Tema olla veidi suurem, kui harilik lauluritsikas ja seljal pidi olema pruun triip.

Aga Eestis elab lisaks eelpool nimetatutele veel üks liik sama suuri ritsikaid (heinaritsikad). Kui heinaritsikas (Decticus verrucivorus) laulab ainult päevasel ajal, siis lauluritsikas teeb seda ainult öösel. Esimene siristab rohu sees ja teine vajab laulmiseks kõrgust. Selleks ronitakse rohukõrtele, põõsalehtedele ja harvad pole juhused, kui laulmiseks on positsioon võetud sisse isegi puu otsas. Peaasi, et kõrgel ja kaugele kostaks. Siristama pidid isased isendid,et emaste tähelepanu saavutada.

Loe Bioneerist Pille blogi "Pillevna püüab päeva"!

Saa Pillega tuttavaks!

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta