Ameeriklane John C. Maxwell on öelnud, et: "meeskonnatöö teeb unistused teoks, aga visioonist võib saada õudusunenägu, kui liidril on suur unistus, aga halb meeskond." Selles on tal usutavalt õigus. Vahel tunnen isegi, et eetilise ja keskkonnast hoolivama moetööstuse loomine on kui unelm, sest inimeste õpetamine võib võtta terve eluaja ning miski ei parane, kui jätkusuutliku moetööstuse arendamise nimel ei tehta laiaulatuslikku koostööd.
- Arvamused
- Tekst: Ines Karu-Salo. Toimetas Laura Nirgi, Bioneer.ee
- 25. märts 2019
- Foto: Ines Karo-Salo. Pildistas Erlend Staub
19. veebruarist sai järjekordne tähtis päev kõigi jaoks, kellele keskkonnasäästlikkuse teema südameasi on. Sellel päeval avaldas Keskkonnaauditi komitee Suurbritannias raporti nimega „Moodi parandades: Rõivaste tarbimine ja jätkusuutlikkus”.
„Moodi parandades” on kutse tegudele. Näiteks paneb teadaanne jaekauplustele südamele, et nad vaataksid rohkem tulevikku ning analüüsiksid ja parandaksid oma ärimudelit, et müügile jõuaksid vaid eetiliselt ja keskkonnasäästlikumalt valmistatud tooted. Kaugeltki ei piisa enam sellest, et ainult keskkonnast hooliva ärimudeliga firmad üritavad maailma parandada, vaid seda peavad tegema ka kõik teised. Vaja on olla eeskuju, lahendada probleeme inspireerivalt ja pühendunult ning teha koostööd jätkusuutlikkuse edendamiseks.
Londoni Kunstiülikooli (UAL) jätkusuutliku moe uuringuosakonna direktor professor Dilys Williams nõustub raportis esitatud faktiga, et praegune moetööstuse ärimudel on ekspluateeriv ja keskkonda kahjustav ning see peab muutuma. Tema arvates peavad selle nimel üheskoos tegutsema nii moekunstnikud, tootjad, müüjad, ostjad, tarbijad, investorid, haridustöötajad, kommunikeerijad kui ka seaduseloojad. Lisaks usub ta, et parema moetööstuse edenemiseks on hädavajalik hariduse kättesaadavus, teadusuuringute arendamine ja erialane praktika, mille keskmeks on inimese ja looduse suhe.
Hiljuti võtsin moebrändiga KiRiVOO osa Suurbritannia juhtivast moemessist Pure London, mis avas jätkusuutliku moe esitlemiseks ja edendamiseks vastavatele brändidele eraldatud sektsiooni. Seda ettevõtmist toetas mitu organisatsiooni, nt Ühinenud Rahvaste Koostööbüroo (United Nations Office for Partnerships), Teadliku Moe Kampaania (Conscious Fashion Campaign) ja Ühine Eesmärk (Common Objective). Messil osalemine oli vajalik esiteks seetõttu, et jõudusid ühendades suudame rohkem — usun eetilise ja keskkonnasõbraliku moeäri tulevikku ning selle edendamiseks pean vajalikuks teha koostööd teiste sellel alal tegutsevate professionaalidega. Nende kolme messipäeva jooksul kohtasin teiste seas ka tudengeid, kes olid messile jätkusuutliku moeala teemalist uurimistööd tegema tulnud. See jällegi on positiivne märk sellest, et moekoolides on hakatud õpilasi paremini teavitama. Mulle ei meenu, et Londoni Kunstiülikoolis (LCF) seda teemat põhjalikult puudutati, kui ise seal 2012. ja 2015. aastal end täiendamas käisin. Sel ajal tuli ise probleemidele tähelepanu juhtida, uurida ja osata õigeid küsimusi esitada.
Lisaks on hea, et raport soovitab mõelda ka maksureformile, millega soodustada väiksema keskkonnamõjuga tooteid loovaid ja uut jagamismajandust toetavaid moefirmasid. Üks tõsisemaid väljakutseid, millega jätkusuutliku moe brändid silmitsi seisavad, ongi see, et mitteeetilise ärimudeliga ettevõtteid peetakse edukateks. Vähem kui kuu aja eest avaldas BBC uudise „Kiirmoebrändide tegevusetus eetilise äri suunas on šokeeriv”. Ma usun siiralt, et ka hea äri saab olla kasumlik ning homme on võit meie, sest inimesed ja loodus ei pea kannatama. Seega proovin meeles pidada, et ainult hirm pidurdab ning alati tuleb halvad mõtted asendada positiivsetega. Minu eesmärk ei ole lihtsalt ellu jääda, vaid teha õiget asja, areneda, edendada ning teha tööd parema ja õnnelikuma elukvaliteedi pakkumise nimel. Ärgem kaotagem usku ning suur aitäh selle raporti ja jätkusuutliku praktika edendamise eest!
Loo ingliskeelset originaali saab uudistada siit.
Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat Anneta