Keskkonnaõiguse Keskus, Eesti Maavarade Ühing ning Purtse Jõe Arenduskeskus on asunud kaardistama ehitusmaavarade kaevandamispiirkondi Harjumaal, Lääne-Virumaal ning Ida-Virumaal. Ühtlasi kaardistatakse nendes piirkondades tegutsevaid kogukondlikult aktiivseid inimesi ja kodanikuühendusi, kellele jagatakse teadmisi kaasamisnõuete ja -praktika kohta nii planeeritavate kui ka juba olemasolevate kaevanduste plaanimisel ja töö korraldamisel.

“Vaatamata olemasolevatele, küllalt ajakohastele andmetele ehitusmaavarade passiivsete ja aktiivsete varude osas üle Eesti on meie eesmärk leida fokusseeritult need paigad, kus kogukondade ja ettevõtjate huvide ristumise tõenäosus on suurim ning tooks kaasa negatiivseid häiringuid, mis kohalikku elukeskkonda järsult halvendaksid. Seejärel saame koos kogukondadega koostada juba ennetavalt kaardistada võimalikud lahendused negatiivsete keskkonnamõjude vähendamiseks,“ selgitas Eesti Maavarade Ühingu asutaja ja eestvedaja Mihkel Pukk.

Kaevandamispiirkondade ja kogukondade kaardistamine on esimene etapp pikemast tegevuste jadast, millega soovitakse tihendada kaevandamispiirkondades elavate kogukonnaliikmete omavahelist koostööd. Samuti püütakse kaevandamispiirkondades elavaid inimesi aidata senisest tõhusamalt kaasa rääkida planeeritavate ja juba olemasolevate kaevanduste planeerimisel ning nende töö korraldamisel. “Seoses erinevate suurte arendusprojektidega süveneb pidevalt surve kogukondadele, kes juba olemasolevate või võimalike uute kaevandamisalade läheduses asuvad. Samas puudub üksikutel kodanikel ja kogukondadel teadmine, kuidas kaevandusi ja arendusi puudutavates otsustusprotsessides tõhusalt kaasa rääkida. See põhjustab arusaamatusi, ebaselgust ja rahulolematust”, lisas Keskkonnaõiguse Keskuse jurist Kadi-Kaisa Kaljuveer.

Kodanikuühendused julgustavad endast teada andma nii olemasolevate kaevandamispiirkondade kui ka aktiivsete maavaradega kaetud piirkondade mõjupiirkonnas tegutsevatel aktiivsetel kodanikel ning kodanikuühendustel Harjumaal, Lääne-Virumaal ja Ida-Virumaal. Seda saab hõlpsasti teha Keskkonnaõiguse Keskuse kodulehe kaudu.

Kui sulle see lugu meeldis, siis toeta sõltumatut rohelist meediat   Anneta